27.08 Tõravere temposõit

 Temposarja etapp Tõraveres, 21km läbisin keskmise kiirusega 31,1km/h.

24.08 Rattamatk Ei saa me läbi Lätita 3. päev

Hommikune vaade laagriplatsile

Kartene vaatetorni vaade

üks järjekordne nostalgiline külaveikals

vanast kitsarööpmelise vagunist on kohvik tehtud

Gulbene raudteejaam

Depoos sai sõita erinevate desiinidega

ja lähemalt uurida ka auruvedurit millega eelmine päev sõitsime. 

nagu kiri ütleb, siis vedur kuulub tegelikult Eesti Muuseumraudteele ja on antud lätlastele kasutada kuna Eestis puudub sobiv kitsarööpmeline raudtee kus sellega oleks võimalik sõita

Karl Vaino vagun

depoo külastuse järel tabasid meid tugevad vihmahood ja tükk aega sai ka varjuall oodatud saju vähenemist, siiski saime sahmakaid ka edasisõidul

Retke lõpetamine

Enamus oli juba lahkunud kui aitasime veel Mõisaküla/Pärnu seltskonna rattaid pakkida.

viimase päeva läbisõiduks ratastega kujunes 46km

23.08 Rattamatk Ei saa me läbi Lätita 2. päev

Viktors Kirpsi nimeline vabaõhumuuseum

Johan kitsarööpmelisel raudteel

Oleks nagu Eestisse sattunud kuid tegelikult ikka Lätis on see Anna asula

rattaremont maantee ääres, pidur oli peale jäänud

Aluksne vaatetorni vaated. Läti kõrguselt 2. torn väidetavalt, avatud ainult suvel ja miskit raha taheti kah, ei mäleta kas 1 või 2€.

laevasõit Aluksne järvel, audiogiid rääkis lausa eesti keeles!

Aluksne ordulinnus

Osa rattureid oli laenutanud sellise "auto" linnas ringi sõitmiseks. Tegelikult oli ette nähtud ka rongiekskursioon linnas sellise auto moodi rongiga kuid sellest õnnestus ilma jääda halbade asjaolude kokkulangemisel, sattusime Johaniga just ordulinnuses olema viimase sõidu ajal, neid aegu aga ette teada polnud :-(

Raudteejaam

osa rattaid pakiti kohe sellisesse loomavagunisse, osa aga toodi hiljem reisivagunitega järgi

ise aga istusime reisivagunitesse

auruveduri vedamisel jõudsime Stameriena jaama

seal tegime ka ühe meeskonnamängu ära

ning jalutasime 2,5km oma laagripaika

Päris huvitavad majad sellises pisikeses kohas, ilmselt ikka raudtee mõju omal ajal

Kohalik veikals oli muidugi populaarne

õhtusöök laagris

Taavi ja Liisi järgmist meeskonnamängu tegemas

Juba pimedas viidi meid autodega jaama kus laadisime maha diiselveduriga tulnud rongist oma rattad. Kokku sai selle päevaga sõidetud 40km rattaga

õhtu lõppes raudtee teemalise peoga ja meeskonnamängu kokkuvõttega, olles 2 aastat järjest võitnud, ei mahtunud me seekord isegi esikolmikusse. Muret aga selle pärast eiriti ei tuntud sest osa meist isegi ei tahtnud üldse mängida, võit on saanud sellise halva maigu ühe konkureeriva tiimi tõttu kes enamus kordi on võitnud... Rändkarikas sai aga sellega viimase sildi ja eks näis mis korraldajad järgmiseks korraks välja mõtlevad.