18.04 Kirikuküla päevak

Selle aasta esimene päevak oli öine Palupera metsas. Valisin 2. raja ja see oli väga mõnus, jalad said küll ka märjaks, kuid külm ei olnud.

R2 Rada (2): 9 KP 3,30 km ^

  #    NR Nimi                      Klubi      Tulemus               
 1. 20809 Chris Marcus Krahv        Otepää     00:39:21
 2.   213 Saima Värton              Kobras     00:42:16 +02:55
 3. 16339 Mairo Tohus               Otepää     00:42:28 +03:07
 4. 12741 Jaan Tohus                Valga      00:43:37 +04:16
 5.  1172 Jüri Merirand             Otepää     00:44:00 +04:39
 6. 10741 Iljar Kabral                         00:44:50 +05:29
 7.   977 Kristi Uudeberg           Metsakunni 00:46:31 +07:10
 8. 11216 Kalev Õunsaar             Otepää     00:54:41 +15:20
 9.   957 Pille Illak               Otepää     01:09:09 +29:48
10. 19550 Helina Saega              Otepää     01:09:26 +30:05
11. 20808 Angela Mõttus             Otepää     01:09:32 +30:11
12. 18151 Risanna Mooses            Otepää     01:09:34 +30:13

TULEMUSED  GeoApe teekond 

21.03 Otepää MV suusatamises

Minu vanusegrupis tuli läbida 2 x 3km ringi. Libisemine oli hea, sest rada jäine ja igal pool ei julgenudki klassikajäljes laskuda - hoog oleks läinud liiga suureks ja kurvi väljavõtmine oleks kahtlane olnud. Maksimumkiirus ületas 48km/h, kui eelmisel võistlusel oli see 43km/h juures. 2. ringi alguses juhtus selline äpardus, et vaatasin suunaviitasid valesti ja tundus, et 2. ringile peaks minema teistkaudu ning pöörasin ümber. Mõistes oma viga olin kaotanud hulga sekundeid ja ca 25m distantsi poolest. Pinge all teeb aju ikka päris omapäraseid otsuseid.. Tulemuseks 4. koht, osalejaid oli päris vähe. Näiteks klassikas ei olnudki selles vanuseklassis kedagi rajal, seega oleks olnud teoreetiline võimalus tulla meistriks isegi kui oleksin viitsinud suuski määrida.

GeoApe teekond  TULEMUSED

13.03 Valgamaa talimängude suusatamine

5km vabas stiilis, ehk 2 ringi Tehvandil. 18min 42sekundit oli minu aeg. See võistlus sai sõidetud ilma igasuguse soojenduseta - suusad alla, number selga ja starti. Põhjuseks oli stardiaeg mis oli tööpäeva lõpus ja varem polnud lihtsalt võimalik kohale jõuda.
GeoApe teekond  TULEMUSED

12.03 Talispartakiaadi rogain

Üritus ise oli mõni päev varem aga minu osa selles oli punktide mahakorjamine. 11. õhtul võtsin mõned punktida jalgsi olles auto hüppemäe juurde jätnud ja 12. õhtul korjasin ülejäänud seljakotti suusatades sest matkarada viis õnneks ka kaugemate punktide lähedusse.

10.03 Viru maraton

Mul polnud mingit plaani sinna minna algul, kuid kuna Tallinna maratonil sai täidetud pass sinna jäetud ja ainuke võimalus meistritiitli diplom ja medal kätte saada, oli mõni järgmine maraton. Oma osa minekul oli ka huvi uue koha vastu kus see maraton toimus, nimelt on Mõedakul mingi jama ja maraton oli hoopis Tamsalu maratoni tagumise otsa radadel. Ilm ja lumeolukord tõotas korralik olla, seega sai end kirja pandud. Parkimine oli oli lausa stardikoridori kõrval, võistluskeskus aga mõnisada meetrit eemal. Kokku 2 ringi, millest teine ca 1km pikem. Stardikoridorid olid kuidagi segased, ei saanudki aru kuhu täpsemalt pidi oma numbri järgi minna, ükski teenindaja ka koridori sisenemist ei jälginud, tulemuseks täiesti kaootiline numbrite koosseis koridoris. Mina olin nii taga, et see eriti ei häirinudki, ette ka ei hakanud trügima. Kohe peale stardiala tõmbus raja laius kokku tavalise rajamasina laiuseks ja päris tükk aega oli tropis kitsas. Kiiresti sai ka selgeks, et raja põhi on ebakvaliteetne, viimastel päevadel oli palju lund sadanud aga see ei saanud olla vabanduseks, et suusad rajast kuni mullani kohati läbi vajusid. Õnneks klassikajälg oli tugev ja sinna sai puhkama minna kui sumpamine ära väsitas. Stardis oli temperatuur paar kraadi alla 0C kuid see aina tõusis. Rajal oli 1 TP mida läbisid kokku 3 korda, võrdluseks Tallinna maratonil oli 2 TP-d ja neid külastasid mõlemal ringil. 3 TP-d 40km kohta on ilmselgelt vähe. Teenindus oli hea. lapsed ulatasid topsid kätte, kuid kahjuks olid need täidetud ainult kolmandiku jagu, mujal tavaliselt vähemalt pool. Ka laual olevad topsid olid sama tühjad, kuigi need oleks võinud täis olla. Teenindajaid oli piisavalt vähe, et iga laua juures topsi täitmist ka loota polnud, nii tuli topsitäie joogi saamiseks ca 3 topsi järjest haarata. 2. ringi 2. TP-s oli joogisoov suurem ja siis läks lausa 9 topsi... Probleem oli ka selles, et TP asus raja esimesel kolmandikul, finišini oli 12km aga viimased 5 olid ju raskete tõusudega. Väga lihtne oleks olnud staadioni teise serva sinna 5km enne lõppu ka mõni laud joogiga panna. Kuigi Tamsalu maratoni raames olen seal Pariisis sõitnud, siis ei mäletanud ma kui hullud need laskumised seal on, ka Tehvandi kogemusega sõitja mõistes, või siis eriti Tehvandiga võrreldes. Rada on ju kitsas, sahka pidurdades jäiseks sõidetud ja pidurdamisest hoolimata hoog kasvab, lõpus aga on veel järsem jõnks alla ja mõlemal ringil jäin ma seal püsti ainult tänu keppidele toetumisele ja seda ka väga napilt. Teine laskumine oli ka sarnane jäine ja kiire. Ülejäänud olid kergemad. Teise ringi alguses vahetasin suusad omavahe ära, et määre ühtlasemalt kuluks, tundus vähemalt hea idee. Temperatuur oli esimese ringiga niipalju tõusnud, et raja keskosa kust uisusammu sõites suusad paremale ja vasakule hoogu lükkavad, oli muutunud kõrgemaks ja jäiseks, ning oli lausa tegu, et püsti püsida. Klassikajälg oli sama hea või isegi parem kui esimesel ringil. Nii tuligi teine ring isegi kiirem kui esimene. Teise ringi lõpupoole hakkasin vaikselt kohti võitma, eriti tuli rahvast selgees vastu tõusudel aga kuna möödumisvõimalust polnud, siis segas see hoopis minu rütmi. Enne viimast laskumist staadionile pingutasin hetke ja pressisin ühest sõitjast mööda, nii sain laskumisel mina hoo dikteerida ja eelise lõpumeetriteks. Tõusudel oli ta alati mulle jalgu jäänud, kuid laskumistel oli kiirem, siledal maal olin ma veidi parem. Nüüd laskusin ma oma tempoga, tema mööda ei saanud ja all staadionil sain eespool olles juba rahulikult finiši ära vormistada. Söögialas selgus, et nagu TP-s oli järgi joogiks ainult Enervit, nii oli see ka supi kõrvale, ei teed ega morssi... Jõujoogi tagajärjel tekkisid kõhus lausa valukrambid ja teel auto juurde mõtlesin lausa ümber pöörata ja kiirabi poole pöörduda, kuid õnneks andis valu aegapidi järgi. Selle teenindusega oli seekord ikka väga nihu läinud, ammu pole nii nigela toitlustusega maratoni olnud. Väljaspool järjekorda küsisin oma meistridiplomi ja oligi tehtud selleks korraks. Kahjuks pole siiani Estoloppeti lehel tekkinud võimalust maratoni diplomi trükkimiseks :-(

Teekond GeoApes  Sportrec GPS jälgimine  Ühe osaleja video  Stardi droonivideo  Kokkuvõttev video

25.02 Tallinna maraton

Kuna just see maraton oli mul veel puudu 2. Estoloppeti meistritiitli saamisest, siis tuli sinna igal juhul minna. Registreerunud olin ka eelmine aasta kuid auto mootoriprobleemide tõttu ma siis starti ei jõudnud. Napilt läks ka seekord. Pea 2 kuud polnud autot vaja ja paar päeva varem proovides oli aku tühi. Sai täis laetud ja kõik tundus korras kuni hommikul enne starti Tallinnast liikuma asudes siiski ei käivitunud, lihtsalt vaikus. Kahtlustasin aku surma ja igaks juhuks kutsusin autoabi, mis Seesami kaskoga kaasas käis. Lubatud poole tunni jooksul oligi puksiir kohal. Pani käivitusabi peale ja ikka ei käivitunud. Kogemustele tuginedes pani nüüd diagnoosiks starteri ja "ravis" seda mõned korrad raudkangiga - käima läks (ja käivitub veatult siiani). Üllatav oli see, et kui algul palusin aku pinget mõõta, siis ütles et nad ei tohigi seda teha ja testrit polegi. Mis teema selle "ei tohtimisega" oli, polnud kahjuks aega diskuteerida. Igatahes oli töö kiire ja korralik, tänud! SOS autoabi

 Kõrvemaale jõudsin piisava ajavaruga, 10min jäi lausa stardini :-) Ilm oli ilus: kerge lumesadu aga päikegi paistis pilvede vahelt, külma algul ca 12C, hiljem umbes 8C, lund rajal piisavalt ja rada kõva. Kohe stardist minnes sai selgeks, et hommikune närveerimine kohalejõudmise pärast on pulsi ja vererõhu nii kõrgele ajanud, et enesetunne on üsna halb, isegi pea kippus ringi käima. Lisaks tõmbusid kangeks ja valisaks ka säärelihased mis ilmselgelt polnud ära taastunud nädalatagusest Tartu maratonist. Esimest ringi lõpetades nägin oma ajaks 1:22, mis andis lootuse saada aeg alla 3h. Nii ka läks

 Maraton jättis positiivse mulje - rada ja teenindus olid suurepärased, ilm muidugi kah.

Teekond GeoApes  PILT  Maratonisaade video  Sportrec GPS jälgimise kaart

18.02 Tartu maraton

Nädala jooksul sai paar korda proovitud klassika suuski ja kõik klappis, libises ja pidas ilusti. Aga erinevalt maratonist oli siis rada kõva... Maratonile eelneval päeval ja ööl aga sadas maha arvestatav hulk värsket lund mida ei õnnestunud enam kõvaks pressida ja nii oli maratoni ajal klassikajälg pehme ja lagunes. Tegelikult olidki kasutusel ainult 4 parempoolset jälge, sest vasakpoolsed olid tõmmatud enne lumesaju lõppu ja seal polnud võimalik üldse sõita. Seekord olin stardis üksi, ilma sõpradeta, kõigil oli miskit muud ees. Rahvast oli seekord üldse vähe. Lootsin, et minu kõige suurem hirmu koht - Ansomäe laskumine on seekord ka rahulikum aga siiski mitte, ikka käis seal trügimine ja õnn oli, et ilma kukkumata läbi sain. Üks intsident jäi eriti silma - idanaabri võistlusdressis suure numbriga isane "sportlane" pressis klassikajälgede vahelt ettepoole ja trügis minu ette, astudes minu suuskadele. Hetk hiljem pidas ta paremaks jälle rada vahetada ja kargas kõrvalrajal sõitnu suuskadele ning mõlemad kukkusid. Venelane sai kiiremini püsti ja sööstis kohe Ansomäest alla, huvi tundmata mis sai ohvrist kelle ta just pikali oli tõmmanud. Õnneks sai ka tema hetk hiljem püsti ja varustuski tundus terve. On ikka idioote rajale lastud...
Kuni Matuni oli mass ikka koos ja tempot valida ei saanud, edasi läks lahedamaks aga sai ka selgeks, et pehme ja lagunev klassikajälg pidurdab minu hoogu. Kõval pinnal olid suusad toiminud, kuid pehmes vajusid nii sisse, et pidamisala oli vastu lund ja ma ei saanud ka laskumistel õiget hoogu. Ainuke lahendus mis oleks päästnud, oleks olnud lühem pidamisala, nujah, tagantjärgi tarkus... Sõidu teine ohtlik moment oli Harimäelt laskudes, vasakpoolsed rajad olid ju lund täis, seega laskusid kõik parempoolsetes ja nii libises üks naine ilma pidurdamata mulle selga. Jäime püsti ja kõik terveks, järgmisel laskumisel oli ta juba kõrvalrajas ja lendas järgmisele selga, siis vabandas, et hästi libisevad suusad ja kehakaal põhjuseks. Pigem küll oskamatus minuarust. Ande TP järel hakkas halva libisemise tulemusel ka tunda andma, et energiat on kulunud arvatust rohkem. Siiski midagi hullu polnud ja ilma eriliste intsidentideta kulgesin lõpuni. Tulemus muidugi kehv. Hea muidugi, et üle mitme aasta maraton terves pikkuses toimus, ilm oli ka tegelikult päris hea. Finišis oli söömine esmakordselt suures köetud telgis, see oli positiivne.

PILT  Teekond GeoApes 

17.02 Kraftwerki kontsert

Hoolimata sellest, et järgmine päev ootas ees Tartu maraton, sai mindud Tallinna Saku halli kontserdile. Kraftwerk on kindlasti muusika mida oma silma näha tahtsin. Erinevalt 1,5a varem toimunud Jarre kontserdist oli seekord põrand seisjate päralt. Jarre kontserdil oli võimas laseršõu, nüüd aga 3D värk. Kõigile jagati papist 3D prillid ja kogu visuaalne osa taustal olidi 3D, seega alloleval videol on see kohe eriti udune. Telefoniga kaugelt käest filmimine võimendab seda ka. Siiski on see väärt vaatamine ja kuulamine kuni lõpuni, sest lõpus on ka üllatus ;-) Kontserdiga jäin väga rahule, kuid kui võrrelda Jarre kontserdiga, siis Jarre laserefektid olid võimsamad. Siiski heli kvaliteedi poolest oli parem Kraftwerk, kordagi ei läinud bassid plekist laest tagasi peegeldudes plärisema, nagu juhtus Jarre mitme loo ajal, ilmselt oli seekord helirežišöör rohkem tasemel.