31.5.09

31.05 TRR

Ebaõnneralli, mitte rattaralli.. Nädal tagasi sai muretsetud MNT ratas ja siis paari päeva jooksul 200km sellega tehtud, kõik sobis.10 min enne starti käis pauk ja esikumm tühi. Hawais pandi kähku uus kumm ja 2 min enne starti olin uuesti rivis. Stardipauk - 30 sek - pauk, jälle tühi. Seekord tuvastati, et õhukumm on surunud end kodara aukudesse läbi veljel oleva kummiriba ja see kummi lõhkuski. Kummiriba võeti ära ja asemele tõmmati paar tiiru teipi. Stardikoridoril oli selleks ajaks lint juba ees ja liikluski avatud, päris raske oli linnast välja saada, kui igas fooris punane vastu siras. Riia ringil lubas üks ilma numbrita Mitsubishi riietes rattur mu viimastele järgi vedada (tänud talle) aga kauaks seda lõbu polnud. Peale Tõrvandi risti jälle pauk. Kuna olime just möödunud päris viimastest, siis peatus ka laibakas minu juures aga muud abi ma neilt ei saanud, kui pool rulli leukoplaastrit, mille kerisin veljele, tagasi panina ka juba katkise kummiriba ja veidi teipi mille Hawaist kaasa sain. Erinevalt ühest saatusekaaslasest, jätkasin teekonda. Aga jälle mitte kauaks, umbes 1 km ja esivahetaja andis otsad, siiski oli viga ainult lahti tulnud trossis ja varsti olin jälle sadulas ning laibakas jäi pika ninaga seegi kord.
Igatahes nüüd sai laibakajuht kuni esimese TPni teha sellist sõitu mida ta oma karjääri jooksul varem pole näinud, sest vaevalt see tavaline on, et kõige viimane arendab ca 40 kmh :-) Seal TPs muide oli ka üks ohtlikumaid momente minu jaoks, nimelt need joogijagajad olid ilmselt lootuse kaotanud, et keegi veel tuleb ja sisustasid oma aega ja terves laiuses ka tee veesõda mängides. Paar röögatust minupoolt ja tekkiski pilu kust kuidagi läbi mahtusin. Edasi hakkas rahvas vaikselt selg ees vastu tulema ning kõigile sai "jõudu" soovitud :-) Järgmises TPs oli ka Hawai rattaabi ja küsisin sealt uue tagavarakummi, tekkis lootus, et ehk isegi jõuan finishisse. Valgjärve kandis oli selgees vastukihutajaid juba niipalju, et hääl hakkas ära minema ja teiste ergutamise asemel tuli endale keskenduda. Otepääl sai täidetud joogipudelit ja veel üks kumm hangitud, minu puhul ju küll küllale liiga ei tee, tõestatud. Tartu poole liikudes hakkas ka vastutuul tunda andma kuid kellegi taga puhata polnud, kui minu kiirus on ca 30-35 ja KÕIGIL ülejäänuil 20 või alla. Pangodis tekkis lootus, et ehk tuleb lühikeselt rajalt keegi kelle seljataga puhata aga luhtus ka see lootus. Õnneks oli edasine pikalt allamäge ja kiirus kasvas. Aegajalt üritas keegi tuulde võtta aga mitte kauaks. Korra läks üks isegi must mööda aga vedades kustus kiiresti ja lõplikult. Peale viimast TPd tühjendasin veepudeli näkku ja kätele, jalgadele ning jõujoogi maha. Kuskil peale Tarbusi aga tundsin, et keegi on kuklasse hingamas. Ning kui finish paistis, hakkas mööda pressima, tõusin ka mina sadulast aga metsiku hooga selgees vastu kihutajad ja motivatsioonipuudus lasi tal võita. Saigi siis 1 inimene minust distantsi jooksul mööda :-( Tulemuseks siis miski 4:51, mis on tund nõrgem loodetust, viimati läks nii sandisti 2004 kui pool maad ainult ühe jalaga väntasin ja enne seda 2000 kui tase selline lihtsalt alles oli. Selline sündmustevane siis minu 14. TRR oligi, vähemalt suutsin vältida oma suurimat hirmu - grupisõitu ;-) Kuna tegemist oli 28. TRRiga, siis tuleb välja, et olen osalenud pooltel :-)

Lisaks juurde siis andmed rattakompuutrist: puhas sõiduaeg 4:19 (see pole väga täpne, võtsin kompuutri maha paar minutit peale finishit), distants 127,79km, keskmine kiirus 29,5 (masendav), max kiirus 58,9kmh (kõigil laskumistel pidurdasin, sest kartsin ikka kummi purunemist ja suurel kiirusel oleks see olnud fataalne) ja kaloreid kulus kompuutri arvates 2995,2 (ei tea kuidas ta seda arvutab aga ilmselt suht umbkaudne number).


Sellel Sportfoto.ee pildil on siis Taavi just lõpetanud numbri kinnitamise minu seljale enne starti, kui kõik veel roosiline tundus.

11.5.09

10.05 TJM

Tartu Jooksumaraton tõotas tulla erandlik, st. külm. Kodust sai ära mindud päris talvises riietuses ja kui 25min enne starti sai riideid vähemaks võetud, siis kilekas jäi alles. Seega esimest korda pikkade varukatega starti.

Stardinumber jätkas viimaste aastate numbrimaagiat: 868, eelmine aasta oli 787, üleeelmise aasta koht diplomil oli 979 ja aasta enne seda 898.

Juba asfaldi lõpuks oli aga selge, et palav on... Peale esimest TPd võtsingi jaki seljast ja panin numbri särgi külge, mis polnud jooksu ajal just mugavaim tegevus ja korra torkasin haaknõela ikka sõrme kah. Joosta oli muidugi raske, ega ma vastupidist lootnudki, seega tempo oli madal. Varsti ilmus välja John ja teatas, et Taavi kaugel ees ja lisab tempot. John ise olla see aasta ainult 7km jooksnud, seega tema taktika oli peale sellise distantsi jooksmist paarkm käia ja siis uuesti joosta proovida. Seega kohtusime rajal veel korduvalt ja lõpuprotokollist võib järeldada, et veidi pikema raja korral oleks ta mu jälle kätte saanud. Umbes 6km enne lõppu aga tundsin, et võiksin tempot tõsta, jõudu oli vabalt aga jalad kahtlased. 1km saigi läbitud 6min-ga kuid edasi jälle 7min. 2km enne proovisin veel tempot arendada aga siis jalad enam järgi ei tulnud ning tuli vaikselt lõpuni tiksuda. Aeg tuli mõned sekundid parem kui eelmine aasta, seega ei midagi head. Aga enesetunne lõpus oli mõnus, ilm oli paraja temperatuuriga ja ma olin tervet distantsi nautinud ning haamrist jäin kah ilma.

1.5.09

25.04 Abipäästjate koolitus

ELF korraldas Tõrvandi komandos abipäästjate koolituse kuhu ka rahvast 4x4.ee foorumist kutsuti ning kuigi asi pidi olema 2päevane ja minul pühapäev juba kinni, otsustasin laupäeval siiski minna. Rahvast oli kogunenud üle 20 ja nendest pooled umbes 4x4 seltskonnast. Päeva jooksul räägiti natuke teooriast, kuidas voolikuid ja muid jubinaid ühendada ja inimeste otsingutel osaleda ning sai ka reaalselt veega mängida. Nimelt aeti muruplatsi äärde Tõrvandi komando tagavaraauto Scania milles sisalduva tehnika siis ükshaaval üle vaatasime. Edasi sai maha keritud mõned voolikud ning proovitud erinevaid joatorusid. Kokku suutsime laiali lasta 2 Scania paagitäit vett ehk 2x2,7 tonni. Pildid

22.04 Paluveski päevak

Esimene päevak oli liigse lume tõttu ära jäänud ja seega said Otepää kolmapäevakud alguse Paluveskil öise võistlusega. Start avati 21.30, kui oli juba piisavalt pime ning jaamad läksid lukku 00.00 - selle aja sees üritasin siis läbida 5,8km rada. Aga läks sama kehvasti kui eelminegi aasta esimesel etapil, sain kirja ainult valiku sest peale 13 punkti läbimist olid jaamad lukus ja aeg otsas. Kui ma suudaks rohkem joosta, siis oleks ehk paremini läinud aga mõne punkti leidmine oli kah paras pähkel. Viide Otepää päevakutele on siin.