3.3.25

22.02 Tallinna maraton

Lootsin selle aasta esimesel vabastiili maratonil head kiirust arendada kuid midagi oli läinud nihu, no ei liikunud ei käed ega jalad, nagu veeall oleks suusatanud, nii raske oli.


2.3.25

15.02 Tartu maraton

Seekord teistmoodi. Nädal enne oli maa must, siis tuli lund aga mitte raja tegemiseks piisavalt, seega otsustati ka Tartu Maraton Alutagusele viia. Et rahvast hajutada oli poole maa start hoopis laupäeva hommikul. Et mitte 2 nädalat järjest Alutagusele sõita oma autoga, otsustasin seekord maratonibussi kasuks, 6€ sinna ja 6€ tagasi. Buss pidi Otepäält väljuma 6.00 ning soovitati varem kohal olla, et suusad bussi panna jne. Mida ega ei olnud kell 6 see oli buss, küll ilmus kohale bussijuhi naine ja vabandas, et seoses bussijuhi tööajaga ei tohi ta enne kella kuut bussi käivitada ja ta tuleb hiljem. Tuligi 15min hiljem, korjasime ka Tartust veel inimesi peale ning siis teele. Mitmed kaasreisijad olid välismaalased, Otepäält näiteks üks 70a vana Hollandlanna kes reisib mööda maailma maratone. Bussis aga istusid minu ees ja taga Ameeriklased. Peipsi äärest mööda sõites arutlesid nad omavahel, et mis veekogu see on, kas mingi järv või hoopis Balti meri (Läänemeri)...

Suusad olin määrinud lühema pidamisalaga kui nädal varem kuid nppd sadas hommikul ja ka sõidu ajal värsket lund, vahepeal nii tihedalt, et nähtavus oli vähem kui paarkümmend meetrit. See aga tähendas, et suusad ei libisenud üleüldse, ka mäest alla tuli hoogu lükata, nii olingi 8min aeglasem kui Alutaguse maratoni ajal.

Üks pilt Sportfotos



1.3.25

09.02 Alutaguse maraton

Korraldaja lubas seekord üllatusi aga ilmselt ei kujutanud ta ise ka ette mis juhtuma hakkab. Pikk maa startis 11.00, lühike maa pidi startima 11.15 aga siis lükati see 5min edasi ja lõpuks 10 min hiljem anti start, oli ka viimane aeg, sest külmetasime seal koridoris juba. Kui sõidetud oli umbes 3km, siis ühe laskumise all hüppas rajale tüüp kollase vestiga millel kiri VIDEOKONTROLL. Käskis kõigil ringi keerata ja mäest üles tagasi minna ning seal üle valli teisele rajale ronida, et me olla valel rajal. No oli ohtlik nii teistele vastu tagasi üles rühkida aga sai tehtud. Tõesti uuel rajal tekkisid suunaviidad ja kilomeetritähised aga samas pealtvaatajad hakkasid hoiatama, et meile hakatakse vastu sõitma. Ja nii juhtuski, kõik pika maa sõitjad ja osad lühikeseomad tulid vastu ja hüüdsid, et meie sõidame valesti, panematta tähele, et nende suunas pole ühtegi viita ega silti. Selline kahesuunaline liiklus oli ka "singlitel", ehk esmakordselt kasutusel olnud kitsastel rajalõikudel kus ainult üks klassika jälg puude vahel. Õnneks on Alutaguse rada lauge ja seetõttu ei tekkinud liiga ohtlikke olukordi. Imestama pani aga korraldajate leige suhtumine sellisesse katastroofilisse ämbrisse...

Teine ämber oli toitlustusega, nimelt see alati asunud ühesjasamas kohas kuid nüüd enam mitte, olid mõned lauad kuid mitte suppi. Samas kommentaator teadustas jätkuvalt seda asukohta. Mõtlesin juba, et kui maraton peesse läks, siis korradaja viskas lusika nurka ja ei hakanudki enam ennast supiga vaevama kuid leidsin lõpuks supi uuest kohast. Alles tükk aega hiljem hakkas ka valjuhääldist kostma õigeid juhiseid supi asukoha kohta.

Küsimärk on ka parklate kohal, eelinfos korraldaja lubas pea 800 autot mahutavaid parklaid kuid osalejaid oli alla 800 kuid ikka pidin parkima tee äärde ca 1km kaugusele ja ka sealt edasi tekkis autode rivi, seega veel üks asi millega puusse pandi.

Ise panin aga puusse pidamisalaga, oleks võinud paremini libiseda kuigi rada oli ideaalne.


25.2.25

22.12 Riia, Alice imedemaal

 Riia vanalinn



Kui suvel sai Taageperas Alice imedemaal väljapanekut vaadatud, siis nüüd sama teema Riias, lauluväljaku juures. Seal pole autoga ligipääsu, seega tuleb leida kuskil parkimiskoht ja läbi Metsapargi kohale jalutada ca 1km. Valgusetenduse rada oli ca 1,5km pikk ja kahjuks detsembri lõpust hoolimata sai see läbitud tihedas vihmasajus. Ilmselgelt lumega oleks ilusam olnud.





















19.2.25

05.10 Tartu Linnamaraton

 Koroona ajal olin kevadise jookumaratoni 10km kontaktivabas korras kepikõnniga asendanud, nüüd võtsin teist korda elus kõnnikepid kätte ja astusin ka linnamaratoni raja läbi. Ei ütleks, et oli kergem kui jooksmine, põrutas ainult vähem, energiakulu oli sama või isegi suurem.


18.2.25

01.10 Valgusfestival

 Tartus toimunud mälumängult naastes tegime peatuse lennujaama ees kus valgusfestivali raames toimus laseretendus.









14.2.25

07.09 Sibulatee puhvetite päev

Sibulatee puhvetite päev, sai käidud mitmes kaardile märgitud kohas maitstud mida pakuti.

Esimene peatuskoht oli Kruusa talu puhvet, seal küll veel ei söönud vaid paitasime loomakesi nagu ka nende MTÜ nimi on: MTÜ Paitame Loomakesi :-) Kohtusime ka Rauliga kes lausa siit naabrusest pärit ja autoorienteerumistel juba aastakümneid kohtunud oleme.
Igal loomal on oma lugu ja perenaine rääkis neid mis kirja polnud pandud


see näiteks endine narkokoer kes naudib nüüd pensionipõlve külastajatega mängides.
sibulasupp oli hea aga pirukas veidi ülehinnatud

kuuri seinale võisid kirjutada kust tulnud oled
Herne talu puhvet, väga ilusas kohas

Hinnad keskmiselt kallid, pilaff päris hea aga see praetud koha oli küll pigem naljanumber kui hinda ja kogust võrrelda, ei soovita...




Tagasiteel sai põigatud Elistverre, karu Karolina sai ka veel ära nähtud enne kui tema piinad lõpetati, selg oli haige ja liikus väga vaevaliselt.