31.10 Valgusefestival Tõraveres

Kuulsin raadiost, et midagi sellist tulemas ja kuna polnud Tõraverest ammu käinud, siis mõtlesin minna ja vaadata, mis seal toimub. Rahvast oli päris palju ja majas ringi vaadates sai ainult põgusalt erinevatele tubadele pilgu heita. Etendusega läks aga veel kehvemini, pimedas polnud näha kuhu see "munk" oma punaste LEDidega kepiga läks ja nii kogu see rahvamass ragistas suht kaootiliselt kottpimedas metsas valguse ja häälte suunas. Erinevad valgusefektid olid tegelikult päris lahedad, kahju, et kogu tervik nägemata jäi. Tagasitee koju oli aga väga libe, asfalt oli jääs. PILDID

14.10 Hyundai i20

Sai natuke sõidetud sellise putukaga. Kui esiiste enda järgi paika panna, siis taha puht füüsiliselt enam istuma ei mahu. Esituled ei näita pimedas peaaegu midagi, 90-nega vähegi käänulisemal teel sõita ei kannata sest lihtsalt ei näe mis ees ootab. Kellaaeg on kuskil armatuuri keskel ja nii väike, et seda pole peaaegu näha. Midagi head nagu meelde ei jäänudki, isegi müra oli liiga suur sõites.

14.11 Hitehi Mardisõit

Viktoriin polnud veel lõppenud kui juba oli aeg järgmise võistluse eelinfot kuulama minna. Esimest korda oli valikorienteerumine Androidipõhine, ehk siis telefonis märkisid ära mis tähis punktis oli. Süsteem isegi peaaegu töötas, ainult see osa mis pidi ennustama milliste punktide lähedal oled ja neid numbreid enne pakkuma, ei toiminud. Kuna kasutusel oli ainult 5 erinevat tähist, siis käis sisestamine ka ekraanil olevate nuppudega väga kiiresti ja ei tekitanud ajakulu. Tähised olid seekord kollase värviga kändudele, puudele, kividele aerosoolitatud ja polnud pimedas just mitte liiga kergesti leitavad. Lisaks tekitas veidi probleeme väga detailivaene kaart. Väga halvasti meil ei läinud, sest saime jälle 4. koha. TULEMUSED Karikasarja kokkuvõte

14.11 Hulkur 2. etapp Keila

Kahjuks esimese etapi magasime maha, AO lehel viidet polnud ja Hulkuri lehele ka ei sattunud vaatama. Kuna seekord oli ühel päeval 2 võistlust, õhtul järgnes karikasarja etapp, siis otsustasime, et teeme vahetusega, esimesel sõidab Johan ja mina loen kaarti, õhtul vastupidi. Kogunemine oli Tiki treileri parklas. Seal oli ka sissejuhatav ülesanne mille eest võis saada 1-3 punkti vastust juba ette ära. Tuli voltida paberist 3 lennukit tiimi kohta ja siis üritada neid visata haagistesse, mis asusid mitme meetri kaugusel. Mida kaugem haagis, seda rohkem punkte. Imekombel maandus minu lennuk esimesel katsel kohe kaugeimasse haagisesse ja tagas meile 3 vastust. Punktid olid Keilast Paldiskini. Sai tehtud strateegiline otsus ja jäetud vahele punktid 38 ja 6, 1 oli aga meil juba lennukiülesandega loosiga saadud. See hoidis tohutult aega kokku sest tee sinna polnud just mugav, eriti madalale Volvole. Kui poolsaarele hakkas ring peale saama, siis oli mul ka ristsõna koos, puudu oli ainult anagrammina olev sõna. Kui tähed käes, siis sai ka see selgeks - rõngasrist. Moodustus küsimus, et kelle luusetusest on sõnad rõngasristil keskpargis. Keilas oli keskpark aga Keila oli kaugel ja pealegi vales suunas. Proovisime googeldada aga tekst leitud piltidel ei klappinud, lõpuks ikka läksime Keilasse kohale ja leidsime ka õige risti ning sellelt vajaliku teksti, vastus oli aga Koidula. Finishisse jõudsime neljandatena. 22 ekipaazist 10 suutsid õige vastuse leida. Pärast oli jälle traditsiooniline viktoriin, kus seekord oli 1 küsimus tiimi kohta aga suure osalejate hulga tõttu läks ikka metsikult aega. TULEMUSED

17.10 Kukepea

4x4 võistlus kus ma polnud veel varem käinud. Stardikoht oli aga Mõedaku suusabaasis kus on Viru maratoni start ning seal kõrval oli ka seekordne suveseikluse laagripaik. Kohapeal registreerides selgus, et võistlejaid on päris palju, olime 51. registreeruja ja järjekord oli ikka uksest välja. Koordinaadid olid nii paberil kui ka sai netist .gpx kujul alla laadida. Selle gpx-i tõmbasin siis Nroute-sse Eomapi kaardile ja kõigisse autos leiduvatesse Garmini seadmetesse. Stardiajaks oli määratud 10.40 aga selgusetu oli stardi asukoht või selle kontrollimine sest kõik kes koordinaadid registreerimisel kätte olid saanud, kadusid kõigi nelja tuule poole. Kuna selgus, et esmakordselt on punktid eri raskusastmetega ja isegi selles on vahe kas võtta jalgsi või autoga, siis käis Toivo välja mõtte, et suunduda kõigepealt sinnapoole, kus kallimad punktid. 2 punkti olid ebaharilikult kallid, üks jalgsi 200, teine autoga 500. Punktid olid kobarates nii idas kui läänes võistluskeskusest. Lisaks oli päris kallis ka kellaajaliselt toimuv sõit krossirajal. Rohkem ja kallimad punktid jäid itta, seega suundusime sinnapoole ja võtsime ette ühe pundi punkte. Kusjuures ootasime kohusetundlikult ära selle 10.40, enne kui punkte võtma hakkasime. Tiigi juures oli 2 punkti, ühe võtsime jalgsi, teisega jäime jänni, punkt oli kanistrite küljes tiigi keskel ja vesi nii sügav, et ka rinnuni kummikutega selleni ei jõudnud. Järgmiseks sai selgeks, et see 500-ne punkt on tüng, nimelt asus see ühe mahajäetud garaazi keldris kuhu auto oleks saanud ainult juppidena transportida. Jalgsi sai siiski ka mõned punktid selle eest. Korjasime ümbrusest ülejäänud punktid ning läksime tagasi stardikoha vastas olevale krossirajale. Landy oli kohtunik ja lubas meid kohe rajale, ta olla kolmandiku Daciaga läbi sõitnud, seega pidi lihtne olema. Nagu selgus, siis see polnud just tõsi. Suure autoga tekkis mõnes kohas raskusi läbi mahtumisel ja üks järsk laskumine tekitas samuti kõhklusi. Kannatada sai tagastange ja vasak tagumine koopalaiendus jäi samuti puutaha kinni. Järgmisena võtsime suuna kaevandusmuuseumi, kus tuli pilet osta ja maaall pilti teha, pilet oli vist 6€, näha muidugi selle eest miskit ei saanud, sest tuli edasi põrutada. Vot nüüd tuli koht kus otsustada kuidas edasi, kas võtta üksik kaugel asuv punkt Peri rändrahn ja kui see võtta, siis kuidas edasi kas tuldud teed tagasi või altpoolt Aidu karjääri järgmiste punktide suunas. Sai valitud viimane variant ja see oli viga. Ma ei suurendanud kaardipilti piisavalt ja oli juba hilja kui selgus, et altpoolt neile punktide ligi ei pääsegi. Lisaks muutus see lõunapoolne tee aina kitsamaks ja halvemaks. Ja siis lõppes üldse kuigi kaardil tee jätkus. Jalgsi ringi vaadates leidsin siiski raja mis viis kohani kus õnnestus suurest kraavist läbi sõita. Siis oli valida kas teepeale välja ja suure ringiga või riskida minna põlluäärest, seekord tasus risk ära. Lõpuks jätsime seal ühe punkti võtmata sest oli liiga odav aga sõita oleks olnud palju. Läksime edasi ühe liinialuse punkte korjama ja peale seda veel metsast ka mõned. Kuna vahepeal oli pimedaks läinud, siis tuli põlema saada ka esituled mis hommikul üht kraavi läbides pimedaks jäid - põlenud pirnid purunesid külmas vees. Tulemused selgusid paar päeva hiljem - 3. koht 69 ekipaazi hulgas :-) TULEMUSED PILDID

24.10 AO Kopli rohtunud rajad

Juba teine öine joon Tallinnas kus lugesin kaarti Taavile. Kohe alguses oli päris tüütu tiirutamine ühel platsil, midagi keerulist seal siiski polnud. Edasi sai aga üks viga tehtud, nimelt ei arvestanud ma valgel taustal oleva joone puhul ilmakaartega ja tegime vale tiiru, kusjuures kõik peaaegu klappis. Üks AKP jäi ka leidmata aga see oligi minema visatud ja ka teised polnud seda saanud. Esmakordselt olid ideaalajad totaalselt aeglasemad reaalsest sõidust ja nägime palju vaeva, et aega tasa molutada. Kuna AKP oli kadunud, siis ei saanud ka tulemusi arvestada ja kõik läksid koju teadmatuses. TULEMUSED

07.10 Virmalised

Teist korda sel aastal (elus) tuli info, et väljas virmalised, seekord siis reageerisin kiiresti ja põrutasin Harimäe torni. Kartus, et taevas pilves ja üldse midagi ei näe osutus asjatuks aga siiski jäin veidi hiljaks, näha oli ainult üksik viirg ja mõned ähmased vilksatused mis aga fotole enam ei jäänud. Punane kuma on Tartu, binokliga oli Soinaste masti tuled ilusti näha. Viimasel pildil on aga suur vanker.

26.09 AO Paras pähkel

Sisuliselt tuli võistlus koju kätte kuna start oli Kanepis, samuti kattus rada mõne minu varasema võistlusega. Enamus rajast kulges metsades ja päris lahe oli. Üks tee mis mulle varasemast tuttav, oli täielikult muutunud, ilmselt RMK oli sinna täieliku kosmodroomi ehitanud. Kaine insener selliseid teid küll välja ei mõtle. Sügavad eurokraavid, suhteliselt lai teepõhi ja siis selle peal poole meetri kõrgune kruusakiht mis meetrivõrra kitsam mõlemast servast. Korra oli ka meil tunne, et nüüd on minek, sest kogu see krempel oli jube pehme ja kui servas külje ette võttis siis oli minek lähedal. Võistluse jooksul kohtasime rajal ainult paari kaasvõistlejat kes olid valinud meiega sarnase trajektoori. TULEMUSED PILDID

23.09 Kastolatsi päevak

Jälle täiesti uus kaart ja maastik

20.09 Tartu rattamaraton

Külm hommik aga päiksekäes soe ja nii sai mindud lühikeste varukatega, õige otsus oli hea sõidu eeldus. Ohtlike olukordade ja kukkumiste vältimiseks hoidsin pikivahet ja ei kiirustanud algul väga, eks see maksis kohtade osas kätte kuna langesin üle 500 koha. Üle pika aja ei näinud ma ise ühtegi kukkumist ega sattunud ka ohtu, üldse tundus kõigi aegade rahulikum sõit olema. Siiski oli kuni Harimäe laskumiseni pinge üleval sest alles seal hakkas rahvas hajuma. Poslovitsa ja Harimäe laskumised sai ka rahulikult võetud sest õnneks ei olnud minu ümbruses ühtegi kamikaze lendurit. Edasi hakkasin aga vaikselt tõusma nagu graafikutelt näha. Esimese peatuse tegin Astuveres nagu plaanitud aga loodetud pudelit sealt ei saanud, seega tuli Palul uus plaaniväline peatus teha. Kahjuks sai varsti selgeks, et 4h piiri alistada ei suuda - algus oli liiga aeglane selleks. Siiski ei rikkunud see minu meeleolu ja jäin rahule nii oma sõidu kui kogu võistlusega. PILDID

Graafikud pärit myttajad.eu

16.09 Purtsi öine päevak

05.09 Paldiski Xdream

JIT-team koosseisus oli seekord lisaks minule Theo ja Mirjam. Kui mitte arvestada paari aasta tagust Kaerepere etapi avatud rada, siis oli see Mirjamil esimene Xdream. Ja algas kohe hajutusega kus kõik 3 liiget pidid ratastega võtma 2 erinevat punkti ja siis kohtuma kolmandas. Punktide asetus oli nii laiali, et nende koos võtmine oli võimatu, seega läksimegi laiali. Minul oli A variant aga enne punkti jõudmist oli üks kaasvõitleja keti lõhkunud, seega laenasin välja oma ketivõtme. Kahjuks tagasi seda ei saanudki, 2 nädalat hiljem saatis pakiga uue aga 2 korda suurema ja raskema asemele :-( Kohtumispunktis oli Theo juba ees ja peagi saabus ka Mirjam, seega läks õnneks, keegi ära ei eksinud. Järgnes lisaülesanne kus ratastega tuli leida 4 tuulikut vastavalt numbritele ja siis need õiges järjekorras läbi sõita. Siis paar punkti rattaga ja esimesed lagunenud majad. Võtta tuli 3 KP-d 4-st, meie suundusime 2 lähima maja suunas ja ühe katusel oli lausa 2 punkti, teises ka üks, seega käes. Need kes aga läksid suuremat majadehulka kammima kaotasid kõvasti aega, seal oli ainult 1 KP olnud. Tuletorni juures tuli jälle majades kolada, samas kui B rada oli seal köieülesannet teinud. A rada jäigi seekord ilma köieülesandeta ja see oli suur pettumus. Theo ronis torni, Mirjam läks ühes suunas ja mina teises suunas mingeid maju otsima. Omaarust õiges majas olles sai 2 korrust läbi kammitud ja punkti ei leidnud, otsisin ka ümbruse putkad läbi, kuid ikka mitte midagi. Siis nägin Margust majja minemas ja läksin ka tagasi, siis üks kaasvõistleja leidiski, et punkt oli ca 3m kõrgusel laeall akna juures. Üksteise õlgadele ronides sai see raskustega võetud, hiljem selgus, et rajameister oli mõelnud kuidagi üle katuse sinna akna juurde ronimise.. Jälle mõned rattapunktid ja jalgsi liblikas. Enamus punkte oli lihtsalt leitavad aga 52 oli keerulisem pähkel, sest kaart sisaldas ainult reljeefi ja pidepunkti oli raske leida. Peale pikemat rattasõitu jõudsime ühte mahajäetud veskisse (vist) kus üks punktidest oli teisel korrusel toanurgas sitahunniku kohal. Nüüd läks rattarada keerulisemaks, aeglased metsateed ja sai selgeks, et Mirjamil hakkab toss välja minema, rattavalikus jätsime siis mõne punkti välja ja suundusime finishi poole. Korjasime ainult teepeale jäävaid punkte. Ära jäid nii jalgsi etapp mudas kui kanuu, sinna poleks mee jõudnud ka parema tahtmise korral, sest kontroll aeg oli täis juba mitu tundi tagasi. Finishi kontrollaega aga jagus, seega võtsime ära kõik majades olevad punktid enne finishit. Harukordne võimalus oli spordihoones sooja veega pesta, tavaliselt on see ammu otsas olnud eelmiste etappide järel. TULEMUSED

02.09 Marjamäe päevak

Vihmane ilm ja mitte kõige kergem maastik panid seekord otsustama lühema raja kasuks, lisaks läksime rajale koos Mirjamiga kellele oli see üle paari aasta esime päevak Eestis.

29,30.08 Saaremaa

Eelmise nädala Läti reisile lisandus nüüd tiir Saaremaale. Seega kui enne sai Kolka poolt Sõrvet vaadatud, siis nüüd vastupidi. Kui ülejäänud töökaaslased tulid kohale bussiga, siis me Janekiga tegime selle tiiru autoga mis lubas pühapäeval veel ringi vaadata ja nii me siis külastasime Sõrve militaar- ja loodusmuuseumi. Kuna teisi külastajaid polnud, siis saime päris eksklusiivse ekskursiooni osaliseks. Muuseumi töötaja oli ise kohalik ja läbi elanud kõik sõjaaegsed kannatused. Rääkis kuidas sakslased Sõrve elanikud Saksamaale evakueerisid ja kuidas sealt tagasi tuldi. PILDID