10.07 Kurb uudis

Olin hommikul raadiost kuulnud uudist, et Mont Blancil oli hukkunud 28 aastane Eesti naisalpinist aga nagu tavaliselt ei tekitanud see minus erilisi tundeid - ainult korraks käis mõttes läbi küsimus, et kas ma seda inimest võisin ka teada. Kuid õhtul telekas öeldi ka nimi välja - Eva Liivak. See mõjus löögina. Minu tõsisem kokkupuude Evaga jäi küll 8a taha Soomaa rattaretkele kui ühises seltskonnas sai 3 päeva veedetud, kuid need mälestused olid temast väga positiivsed. Hiljem nägin teda erinevatel võistlustel, eriti seiklusvõistlustel kus ta alati väga tugevalt esines. Minu tutvusringkonnas pole keegi varem nii traagiliselt lahkunud ja need tunded mis nüüd tekkisid on päris kurvad. Olles ise ainult kergelt mägesid nuusutanud on raske ette kujutada mis seal täpselt juhtus ja kuidas nii kogenud matkaja kui tema ei saanud end pidama :-(

Vaatasin oma vana pidialbumi üle ja siin on 2 pilti mis aastal 2000 Soomaal sai tehtud:
Teel Tipust Kõpu poole:
Eva ja Kairi Karusekosel:
Samuti seiklusvõistlustel osalev Kaja Pino on kah samal teemal mõne rea kirjutanud ja tema blogis on ka sellel saatuslikul reisil gruppi juhtinud Andres Hiiemäe kokkuvõte juhtunust.
Eva oli Firnikas ja klubi lehel on ka tema saavutused kirjas. Lugu Postimehes. Kommentaare seal ei soovita lugeda, need on masendavad ja julmad, inimestel pole mägedest isegi nii vähest aimu kui minul.

05.07 Hitehi Varesejaht

Varesejaht oli 5. minu korraldatud autoorienteerumine. Tegemist oli klassikalise päevase valikorienteerumisega ja teist aastat järjest oli võistluskeskus Sõmerpalu vallas Varese külalistemajas. Seekord jäi rada suures osas Sõmerpalu valla piiresse ja mahtus ülevalt maakonnapiiri ja alt raudtee vahele, moodustus päris loogiline teedevõrgustik mis andis tohutult erinevaid võimalusi punktide läbimise järjekorra valimiseks. Teed on sealkandis enamasti kruusakattega, asfalti vähem ja osa punkte asus ka metsades kus tuli liikuda mööda sihte. Sellest tulenevalt oli oluline rehvivalik, kui kruusarehve Tallinnast kohalesõidul kulutada ei tahtnud, siis tuli kaasa võtta tugraud ja rehvivahetus enne starti teha- geniaalne! Jaanus Simm ja Dan Hüvonen olid aga sobivad rehvid varem oma Subarule alla pannud ja ei pidanud pettuma, võitsid suure ülekaaluga. Nad suutsid läbida "peaaegu" kõik punktid ehk 70. Tegelikult 71 aga ühe läbimise kellaaeg oli puudu, seega ei läinud arvesse. Ainult üks punkt jäi neil ajapuudusel käimata ja ajaga läks neil kah väga täpselt - ca minut enne viimast hetke jõudsid kohale. Tundub, et Dan sai minuga ühele lainele, kui nii kiiresti punktid üles leidis. Teine koht oli üllatav: kalasabamustriga asfaldirehvidega Audi A6 universaal ei ole kohe mitte auto millele ennustaks kruusateedel autoorienteerumises kõrget kohta. Seepärast tuleb Lauri Lutsarile ja Olavi Ottasele au anda - tubli. Kolmandad olid nagu eelminegi aasta võistkond "Andresed" ehk Andres Jersmann, Andres Martin, nende hea tulemus polnud üllatus aga märkima peab siiski seda, et Mazda, millega nad sõidavad pole kah kuskilt otsast vaadates võistlusauto.
Kokku oli seekord 17 ekipaazi arvestusklassis ja 2 vabaklassis. Kõik said tulemused kirja ja katkestajaid polnud. See oli küll minujaoks kõige paremini korda läinud võistlus, tänud kõigile kes kaasa aitasid ja võistlema tulid! Juhend ja tulemused.