30.01 Viru maraton

 Kuigi algul oli Tartu maraton ainukesena selle talve plaanis, siis aknast välja lund vaadates tuli äkkmõte ka Virus ära käia. Olen seal korduvalt sõitnud ja kuna see on 2 korda ühel ringil, siis otsustasin seekord teha ühe ringi ehk pool maad. Oligi esimene kord lühikest sõita. Kui eelnevalt olid ilmad päris head, siis Viru suudab alati üllatada ja tavaliselt tuisuga. Nii sadaski seal maratonieelse päevaga 15cm lund juurde, lumesadu kestis tegelikult ka esimese sõidutunni. Nagu kordi varemgi, oli juba starti sõit juba katsumus - nii tee kui põllud ühtlaselt valged ja väga raske aru saada kus tee üldse on.

Ja see pole mingi külatee vaid asfalteeritud maantee Rakvere kandis!

Millegipärast olid korraldajad mõni päev enne maratoni muutnud lühikese maa stardiaega varasemaks, mina seda õnneks märkasin, paljud aga mitte. Kuna ka WC-sid oli seekord vähem, siis tekkiski olukord kus lühikese maa sõitjad asusid peldikujärjekorda pika maa stardiajal ja kõik ei jõudnuki oma häda ära teha kui lühikese maa start juba ära käis... Mina jõudsin starti umbes minut enne lähet aga ka mitte oma koridori vaid tahapoole. Klassikajälge seekord polnud tõmmatud, võib ehk mõista, et värskes paksus lumes see tõesti poleks eriti kestnud. Minul suusad libisesid ideaalselt erinevalt väga paljudest, ma liikusin paaristõugetega kiiremini kui teised uisutades aga kuna rada oli kitsas ja sõitjaid palju, siis möödumisvõimalusi tuli kaua oodata. Siis kui oleks juba saanud vabamalt sõita, hakkasin väsima. Kuna suhteliselt kerge reljeefiga Virus olen ka varem üsna väsinud olnud, siis hakkasin põhjust otsima: tuul muidugi lagedatel aga ilmselt peamine põhjus just reljeefis - pidevalt väiksed künkad ja lauge maa - pole laskumisi kus saaks puhata. Ma olen harjunud, et peale rasket tõusu saab laskumisel hinge tõmmata aga siin tuleb kogu aeg tööd teha ja puhkevõimalust polegi. Sellegipoolest õnnestus lõpetada umbes minut enne pika maa võitjat, ehk siis ma sõitsin liidritest umbestäpselt poole aeglasemalt. Naispresident olla ka rajal olnud, mina teda ei näinud. Minu TEEKOND