01.12 Elva autoorienteerumine

 Viimati sai Elvas autoorienteerutud 5a tagasi ja tookord oli tulemuseks 3. koht, kindla võidu võttis käest politsei kes raiskas tookord meie aega. Seekord sai jälle kaardilugejaks Henn kes kohalikuna oli juba eelmine kord end tõestanud. Otsida tuli kahte sorti tähiseid - punaseid aerosooliga tähti või mingi küsimuse vastuseid ning kontrolllehel oleva variandi number äpiga ära saata.

 Punkte oli 50 ning lisaks orienteerumiskaart kust tuli Xdreami stiilis võtta vabal valikul 10 punkti 15-st.

 Need punktid olid aga mobo tähised ja võtmiseks tuli neid pildistada. Asusid nad Tartumaa tervisespordikeskuse ehk maratoni finiši piirkonnas. Need punktid olid kõik nelinurgad ehk 7 punkti väärilised. Ülejäänud punktidest suurem osa asus linnas ja sealt ka algust tegime. Kaardi mõõtkava oli 1:25 000 ja see oli üsna kribu, eriti pimedas lugemiseks. Punkti täpset asukohta oli nii raske tuvastada ning mitmes kohas läks väga palju aega, näiteks KP 2, punane täht garaazilt. Kaardi osas olekski olnud korraldajal mõistlikum olnud see väiksema alaga teha ehk siis näiteks mõõtkava 20 000, oli ju servades ainult paar punkti väga suurte vahedega ja teedevõrgu tõttu polnud ka mingit vajadust piirkonda venitada.

Üsna algul sai selgeks, et head tulemust me ei saa kuna Joonas ennustas parimatele alla 2h aega kogu kaardi puhtaks tegemisel. Meie aga olime terve tunni juba kulutanud ainult linnas. Korduvalt olime ühesuunaliste teede vales otsas ja mitu teed mis kaardil olid olemas, polnud reaalselt läbitavad. Punkt 14 tekitas hetkelise segaduse, lühim tee sinna oli mingi jalgsimatkaraja märgiga ja kuigi päris keelumärki polnud, käis Henn seal joostes. Päripäeva ringi tehes sai 9 punkti juures tehtud taktikaline viga ning võtmata jäetud jõetagused punktid. Me hoopis läksime Tervisespordikeskuse suunas ja keskendusime sealkandis olevatele fotopunktidele, rajal olime olnud juba 2h, seega esimesed ilmselt samal ajal finišis. Ilmaolud olid ka viletsad, sadas kerget lund mis esiklaasil jäätus ning nähtavus oli nigel, samuti kattis lumi metsarajad mida oli vaja orienteerumiskaardiga mobo punktideni jõudmiseks. Kuigi need ei asunud teedest kaugel, kulus aega tohutult ning kolmanda tunni jooksul jõudsime alles teisele poole jõge. Nüüd läks kiireks ja kohe tuli ka suur viga kui karjääri tee asemel keerasime veidi vara valele teele kus aga tuli päris pikalt tagurdada enne kui ümber pöörata oli võimalik. Selge oli, et Tartu-Valga maantee äärsed punktid jäävad võtmata sest Udernas sai 3,5h täis ning mõistlik oleks otsejoones finiš üles otsida kui iga minut punkti maksab. 32 punkt aga ei andnud end kuidagi kätte, betoonplokkidel polnud kuskil punast tähist näha, otsitud oli palju. Lõpuks leidus tähis hoopis paneelide pealt. Kaardil on asukoht tõesti õige kuid see on tuvastatav ainult arvutis suurendades, reaalselt oli betoonplokkide hunnik nii vahetus läheduses, et paneelidele tähelepanu ei pööranud. See oli oli vist ainuke punkt kus legend oli täiesti vale. Henn luges punktid üle ja selgus, et meil ainult 9 fotopunkti võetud aga nende hind oli selline, et tasus veel väike kõrvalepõige teha ning joosta üle raudtee 4 punktini. Umbes 3 minutiga leidis ta selle ka üles pimedast metsast ning ca 10min enne kontrollaja lõppu jõudsime Pubisse 11. Eelmise võistluse ajal kandis see veel nime Vapper Mäger. Tookord olid siin väga head söögid kui need vähesed korrad mis ma peale nimevahetust siin olen söönud, pole enam nii maitsvad olnud. Nüüd söömiseks aga aega ei jäänud kuna kõik teised olid meid juba pool tundi oodanud. Kuna fotopunktid tuli telefonifotodelt üle vaadata, siis olid tulemused sinnamaani lahti. Lootsime, et me pole päris viimased, ehk piirdume eelviimase kohaga. Igatahes nigel enesetunne oli, võistlus oli küll väga tore, aga meil oli läinud väga aega igalpool ning õnne polnud üldse olnud. Selgus aga, et olime ainsad kes 10 fotopunkti võtsid ning see oli otsustav, tulemuseks 2. koht :-)

Esikoht sai auhinnaks saunaõhtu pubis, meie aga 30€ kinkekaardi. Lõpuks loositi veel mõnele osalejale midagi välja. Siis aga võttis sõna üks pubi töötaja ja teatas, et päeva jooksul on keegi autoorienteerujatest varastanud letilt nende tipitopsi. Kindlasti olla see keegi meist ning kui tagasi ei too, siis otsivad valvekaamera pildi ja lähevad politseisse. Kuidas on võimalik olla kindel, et see meie hulgast oli kui pubi oli lahti kõigile ja rahvast täis ning mitu tundi polnud seal ühtegi võistlejat? Sellist solvangut poleks nagu oodanud, rikkus tuju terveks õhtuks :-(
Tulemusi vaadates selgus, et meil oli ka kiirusega õnneks läinud, üldine 70km/h piirang ja 50 ning 30 piirangud asulates olime läbinud puhtalt. Ainult 5 ekipaaži 22-st pääses trahvideta, nendest 4 olid esinelikus. Tuttavatest olid võistlemas ainult Maitliisi ekipaaž kes küll Seiklusministeeriumi värvides oli tegelikult. Vanadest autoorienteerujatest oli esindatud Liane kes varasemalt mullegi on korduvalt kaarti lugenud. Kokkuvõtteks siis oli väga hea võistlus kus orienteerumiskaardi lisamine oli hea idee, olen seda isegi varem kasutanud oma võistlustel.
TULEMUSED  TEEKONNAD  Meie TEEKOND

06.10 Tartu sügisjooks

Tartu linnamaratoni 10km distantsi peab vist sügisjooksuks nimetama. Ilm oli kahtlane aga läks aina soojemaks. Kahjuks polnud ma arvestanud nii soojaga ja lühikeste varukatega särki polnud isegi kaasas, õnneks lühikesed püksid olid. Tulemus on vist minu rekord 10km distantsil.

TEEKOND  PILT 

25.09 AO Tartu saladus

 Üle pika aja oli võistlus Tartus ning seekord sobis ka aeg, kuigi oli tegu teisipäeva õhtuga. Võistlus  oli tudengipäevade ürituste raames ja seega ilmselt enamus olid tudengid, vähemalt varasemalt autoorienteerumisega seotud isikuid ma ei tuvastanud. Seega oli päris üllatav, et konkurents nii tugev oli nagu tulemustest näha. Segadus oli kiirusreeglitega ja mulle jäi mulje, et ilmselt osad tiimid tõlgendasid kogu asulast välja jääva ala piirkiiruseks 90 olenemata liiklusmärkidest, muidu pole kuidagi võimalik see, et meist pool tundi kiiremini suudeti kõik punktid ära võtta. Träkke vaadates ei saanud ka taktika sellist vahet tekitada, kuigi näha oli, et mõistlik oleks olnud linnapunktid lõppu jätta, siis oli liiklus hõredam ja ummikuid vähem. Meie läksime rajale päripäeva ringi tegema ja taktika oli tavapäraselt võtta ette piirkond kus punktide tihedus suurim, polnud ju kindel kas kõiki jõuab korjata. 

Esimestes punktides oligi trügimine suur aga oli juba hilja suunda muuta. Enamus punkte tundus olevat hüdrantide sildid või asutuste territooriumite kaardid kust siis tuli vastus leida küsimusele. Vastusevariante oli ette antud 3 ning nendele vastavalt tuli saata äpiga A, B või C täht. Vastuste saatmiseks kasutasime minu vana Sony Xperia V telefoni mis on veekindel ning tänu ümbrisele ka üsna kukkumiskindel. Küll on ta piisavalt vana, et aku ilmutab väsimuse märke ja kui ekraan pole avatud, siis on mingis säästureziimis kus andmeside ei toimi. See säästureziim ilmselt segab ka GPS toimimist nagu tuli välja, sest korduvalt ei saanud me punkti lubatud 150m raadiuses asudes vastata kuna äpp teatas, et oleme rohkem kui 500m kaugusel. Ka träkil on näha need "kõrvalehüpped". Näiteks punktis 5 kulus meil vastuse saatmiseks üle 2,5 minuti. Järgmine koht kus kõvasti aega kaotasime, oli punkt 2. Suletud värav tänava ees, valvur ja kõrvalolev tee oli ilmselt valvuri autoga kinni pargitud. Joostes tohtis siiski minna ja Johan käis 5 minutiga ära. Kokku kulus selle lõpuks tühistatud punkti peale ca 5,5min. Pikem jooksmine oli ka 38 punkti kus polnud selge lähenemistee ja sattusime tupikusse. Kahjuks kattis seal kõrvalasuva punkti number 37 kaardil väga olulise osa kaardist ja see oli ka segaduse põhjuseks. Selliseid vigu peaks kaardi tegemisel vältima, punkti numbrid tuleb paigutada nii, et need ei kata ühtegi olulist detaili. Muidu oli kaart täpne kuigi ehk veidi liiga udune ja kribu pimedas kasutamiseks. Need on muidugi pisiasjad ja tulemust väga ei mõjutanud. 40 punktis läksin ise joostes üle ristmiku vaatama postkasti numbrit, mis pidi olema miskit 14ga algavat. Läks tükk aega kui sain aru, et postkastil ühtegi numbrit küll pole. Kui Johan juba ise joostes tuli, mõistsin, et ilmselt on mõeldud tühjendamise kellaaega. Nujah, veidi vale küsimuse püstitus ja omavaheline kommunikatsioonihäire kus läks kaduma sidekriips ning jälle ajakadu :-( Kontrollaeg oli 3h millest viimane pooltund lisaaeg hinnaga 1 punkt minutis, kõik punktid kaardil olid aga 3 punktise väärtusega. Õnnestus ilusti ilma lisaaega sattumata plats puhtaks teha. Tulemus polnud aga eriti hea, 6. koht 27 vabaklassi ekipaazi hulgas ja isegi 4 Youngtaimerit oleks meid edestanud, ehk 10. koht 36 hulgas. Eks ma pidasin kiiruspiirangutest ja märkidest ka piinlikult kinni kuid sellist kaotust ei oleks oodanud. Aga sellegipoolest võib rahule jääda.

TULEMUSED  TEEKONNAD  Meie TEEKOND  

16.09 Tartu Rattamaraton

10 päeva enne maratoni sai ostetud uus ratas, senisega olin sõitnud 18 aastat ja 21 000km. Sobiva leidmine osutus ülikeeruliseks ülesandeks, nimelt on 29" mägiratste puhul võetud suund ees 2 või ainult 1 hammasratta poole kuid kahjuks neist suurim on heal juhul 38, halvemal 36 hammast. Minu senisel 26" rattal oli ees 42 hammast ja kui vaadata 2013a Tehnikamaailma testi, siis tollal olid 29" rattad ka 42 või lausa 44 hambaga. Kuna üks põhilisi kasutusvaldkondi on matkamine, siis alla 40 hamba ei tulnud mul kõnealla. Veel oli mul tingimuseks pakiraami kinnituskohad, minimaalselt Deore komponendid ja õhkamort lenksult lukustusega nii jäigi sõelale Scott Aspect 910, ainukesena. Enne maratoni jõudsin sõita 155km ning selle jooksul üritasin leida sobivat sõiduasendit, lõikasin 72cm lensu 70 peale, lisasin sarved jne. Peapõhjus miks ratast vahetasin oli aga vana ratta amortiseerumine ja kuigi peale Läti matka sai tehtud suur remont - vahetatud vändad esihammakatega, tagumine kassett ning kett ja piduriklotsid, siis ees ootas mõlemate velgede vahetus mis pidurdamisel lihtsalt läbi kulunud.

Mõned päevad enne maratoni oli selle suve tugevaim vihm ning ka öösel enne starti sadas, sellest hoolimata oli üllatav kui märjad olid isegi kruusateed, näiteks Harimäe laskumine oli pealt plägane ja lausa libe. Samas sügavat pori nagu eelmine aasta, seekord polnud. Rada oli sarnane eelmisel aastale, ehk siis see muudatud Meegaste ja Astuvere vahel mis alates eelmisest aastast küll rada lühendas 1km võrra kuid 4km kruusa asemel oli 3km metsarada. Kuna eelmine aasta jäeti muda pärast välja Ansomägi, siis esimene osa pole otseselt võrreldav.

Stardis oli jälle ca 13-14C sooja ning päike paistis, päeval läks soojemaks aga mitte üle 18C, seega lühikesed püksid ning pikkade varukatega soe särk oli õige valik. Rahvas on palju paremini sõitma õppinud ja isegi stardis ei rahmeldanud keegi. Pidevalt jäin aeglasemate taha toppama ja mööda põikasin väga ettevaatlikult. Matule jõudsin 79 kohta ja 4min parema ajaga kui eelmine aasta. Andesse jõudes olin 1 koha kaotanud, samas kui eelmine aasta võitsin selle vahega 87 kohta, samuti olin seekord 2min aeglasem kui eelmine aasta. Ainuke seletus oleks ehk märjad kruusateed mis eriti laskumistel tõmbasid kiiruse alla sest libedal pinnal tundsin uue rattaga veel ebakindlalt ning tundus, et hakkab vibama. Vanal rattal on palju pikem stemm, seega suurem jõuõlg mis esiratast sirgena hoiab, seega pean proovima seda vahetada ja lootma, et ehk saan sellest veast lahti või on asi lihtsalt harjumises. Pukas kaotasin eelmisele aastale 51 kohta ja ajaliselt 1 minuti. Ande ja Puka vahel samuti palju kruusateid, seega pehme kruus tegi sõidu aeglasemaks. Nüüd tundsin, et jalad jäävad töntsiks ja kiirus kaob ära, ilmselgelt olin üle pingutanud kui eelmine päev auto Elvasse viisin ning siis 27km mööda metsa kruusateid tagasi tulin, olin enne seda ju veel ladunud ka 4rm puid riita... Astuverre jõudes kaotasin eelmisele aastale 82 kohta, üldaeg oli 7min parem ning etapp 6min parem, selgelt oli eelmine aasta metsalõikudel muda rohkem. Palul kaotasin eelmisele aastale 65 kohta aga aeg oli juba 5min parem etapil. Hellenurmes kaotasin 78 kohta eelmisele aastale aga olin 3min kiirem. Täpselt TP alale jõudes kuulsin teadustajat ütlemas, et saabusid ka lühikese maa liidrid, pilk üle õla ja 3 maanteeratturit tulidki hooga. Kuna mul polnud plaanis siin punktis tankida, (olin Astuveres võtnud jõujoogipudeli ning Palul veepudeli, siis jooki jagus) siis tõusin püsti ja spurtisin vasakus ääres punktist läbi, et mitte jääda kiirematele jalgu, oli ju parem rajapool hõivatud joojatega. Tundsin, et jõud on tagasi tulnud ning tõstsin tempot, võib öelda, et isegi alustasin lõpuspurti ca 11km enne lõppu. Kui eelmine aasta olin hoopis kustunud ja Hellenurmest Elvani kaotasin 21 kohta, siis nüüd võitsin 47 kohta ning aeg oli lausa 7min parem. Viimase etapi keskmiseks kiiruseks teeb see 24,6km/h. Ametlikus protokollis on minuarust vahemaad valed, seega sealsed keskmised kiirused ei päde, näiteks poolmaratoni ja pika maa viimased etapid on lausa 1km erinevad kuigi Palust alates oli ju rada ühine. Lõpptulemuses küll kaotasin eelmisele aastale 10 kohta kuid aeg oli 23min parem.

TEEKOND  PILT 

12.09 Tehvandi päevak

Viimane päevak oli öine, kompassi polnud aga sellegipoolest nagu vaja. Muidugi maksis see kätte, seikluspargis 13 punktis olles hindasin 14 punkti asukohta valesti sest kaart oli käes kokkuvolditud ja linnamägi polnud näha, seega väga suur ring.

R1 Rada (1): 20 KP 5,4 km

  #    NR Nimi                      Klubi      Tulemus             
 1.  8646 Sander Mirme              Võru       00:38:59
 2.  4238 Eleri Hirv                Võru       00:39:39 +00:40
 3. 17457 Kustu Künnapas            HOK        00:45:14 +06:15
 4. 13099 Mikk Põdra                Jõhvikas   00:55:28 +16:29
 5.  2984 Anti Parik                Otepää     01:11:59 +33:00
 6. 13864 Timmo Tohus               Otepää     01:14:41 +35:42
 7. 10741 Iljar Kabral                         01:16:26 +37:27
 8. 12991 Mihkel Tammaru            Harjumaa   01:33:52 +54:53
 9. 18555 Renee Praks               Valgamaa   01:34:43 +55:44
10.  2986 Karl Teearu               Otepää     01:48:30 +69:31

09.09 Tartu rattamaratoni ühistreening

11.15 startis ühistreening peale teatesõitu aga mina läksin poolmaratoni rajale 13.30 ning enne Palut olin juba nende hulgas kes olid hommikul pikale maale startinud. Palul oli joogipunkt jõujoogi ja veega ning mängis muusika. Ilm oli väga ilus ja soe, ning kuum tee Elvas isegi oli üleliigne kuid parem ikka kui paljas vesi. Rattureid ikka saabus kuid mina keerasin tagasiteele. Ma polnud aastaid käinud Viti järve juures vaatetornis ning nüüd oli aega see viga parandada, samuti käisin ära järve ääres, seal polnud ma varem käinudki. Tagasiteel tuli isegi vastu üks tüdruk teatevõistluse numbriga. Kui Elvasse minnes olid teedel veel reguleerijad, siis tagasitulles olid nad lahkunud. Palu punktini lõikasin juba otse läbi metsa, seal enam kedagi polnud. Otepääni oli juba asfalt ning sõitjaid oli teisigi.
Lühikest rada polnud ma juba ammu sõitnud ja üllatas raja muutus algus aedlinnast väljudes, kui varem oli läinud läbi metsa, endisest Hundu motellist mööda ja üle vana kardiraja kus nüüd betooni tehakse, siis nüüd keeras samale rajale kust kevadel jooksumaratoni pikk distants oli läinud Neitsijärve tagant. Võibolla on see muudatus juba paar aastat nii olnud, ajast kui betoonitehas tee kinni pani, ei tea.

TEEKOND 

05.09 Vana-Otepää päevak

TEEKOND 

R2 Rada (2): 13 KP 3,50 km 

  #    NR Nimi                      Klubi      Tulemus               
 1. 12386 Tarmo Raidma              Tartu      00:32:19
 2. 12991 Mihkel Tammaru            Harjumaa   00:40:31 +08:12
 3.    83 Koit Paasma               Lehola     00:41:06 +08:47
 4. 14255 Sulev Kõiv                Uuela talu 00:41:57 +09:38
 5.  1172 Jüri Merirand             Otepää     00:43:42 +11:23
 6. 26620 Kersti  Sults             OK Käbi    00:49:13 +16:54
 7. 20809 Chris Marcus Krahv        Otepää     00:49:29 +17:10
 8. 16339 Mairo Tohus               Otepää     00:51:05 +18:46
 9. 11216 Kalev Õunsaar             Otepää     00:53:45 +21:26
10.   925 Liivi Parik               Otepää     00:54:23 +22:04
11. 10741 Iljar Kabral                         00:54:51 +22:32
12. 20807 Laur-Rogert Sulg          Otepää     00:55:30 +23:11
13.     0 Herko Ðunts                          00:57:50 +25:31
14. 20808 Angela Mõttus             Otepää     00:58:02 +25:43
15. 12741 Jaan Tohus                Valga      00:59:10 +26:51
16.  6111 Esta Tamm                            00:59:43 +27:24
17.  4925 Mati Merilo               TARBUS     01:03:26 +31:07
18.   957 Pille Illak               Otepää     01:04:28 +32:09
19. 27804 Aimar Jaakson             Tartu      01:05:47 +33:28
20. 11214 Kalle Muru                Valga      01:05:50 +33:31
21.   102 Tiiu Kaasik               Ilves      01:07:38 +35:19
22. 17350 Aares Fjodorov                       01:08:08 +35:49
23. 27470 Riina Laks                           01:08:11 +35:52
24.  2737 Kaie Kivila               Ilves      01:09:35 +37:16
25. 25374 Kersti Vahi               NKK        01:16:56 +44:37
26. 25375 Tiina Kartau              Suusahullu 01:16:59 +44:40
27.  4910 Leili Prans               Ilves      01:17:30 +45:11
28.   146 Maie Abram                Ilves      01:17:36 +45:17
29.  3756 Eva Nessler               Käbi       01:21:20 +49:01
30. 10393 Anne Jaaniste             Otepää     01:23:26 +51:07

02.09 Otepää Xdream

Peale 11a vahet jõudis Xdream jälle Otepääle. Minul oli tekkinud pooleteiseaastane paus Xdreamidega aga kodusel etapil tahtsin väga osaleda ja nii otsisingi omale kohta asendusliikmena. Kähmikute tiimis napsas minu eest koha Allan (pildil vasakul),

(Fotod on pärit Aldis Toome galeriist)

  kellega konkureerime tihti autoorienteerumistel aga õnneks leidus vaba koht Cybernetica tiimis. Esmakordselt kohtusin kaaslastega Apteekrimäel, kuhu tuli rattad enne starti jätta. Start oli Pühajärvel puhkekodu ja järve vahel. 

Vaskul suveseikleja Kairi

Taustal paistab Kristi kellega Otepää päevakutel kohtume

Minut enne starti kaarti vaadates selgus, et kohe on hajutus ja iga liige võtab erinevad 3 punkti, lisaks tuli aga need punkti numbrid välja arvutada. 100 piires arvutamine võistlusolukorras pole aga lihtne, nii juhtuski, et jäin oma 3. punkti arvutamisega jänni ja Arne aitas kiiresti "õige" lahenduse leida. Valem ise oli selline 11-9*5+72. Tulemuseks saime 37... Kui olime oma etapid ära jooksnud ja uuesti kokku saanud stardis, siis selgus, et õige vastus oli ikka 38 ja tal endal oli ka 3. punkt metsa läinud, seega läksime õigeid punkte võtma. 2km jooksuetapist oli saanud 3,7km.

Järgnes nuputamise lisaülesanne kus tuli arvata ära paberile tekkivad sooned kui voltida vastavalt juhendile. Pikemalt mõtlemata ohverdati minu kaart ja volditi kokku, asi selge. Voltimise tulemusena saime teada kanuuetapi viimase punkti.

Arne käskis otsida Nelsoni kanuu ja nii läksimegi punase Nelsoni kanuuga rajale. Punktid asusid kõigil Pühajärve saartel ning ning erinevates kohtades kaldal ning olid jagatud gruppidesse. Gruppide sees võis järjekorra ise valida. Esimene peatus oli 58 Suurel Sõsarsaarel kus olles valesti legendi lugenud jooksime langenud puust punkti märkamata mööda lõkkeplatsini, siis tuli viga ilmsiks. 60 oli Kolga poolsaare teisel kaldal ja kuigi algul oli plaan sinna kanuuga minna, läksime maale poolsaare tipus ja võtsime punkti joostes. Minul õnnestus ühe oksatüüka taha komistada ja kõhuli käia, õnneks oli pehme maandumine. Edasi 61 ja siis Murrumetsa lõkkekohas olev 59. Läksime maale veidi punktist vasakul, sest mööda teed joostes oli lihtsam punkt leida kui kanuuga täpset kohta otsida. Tagasi kanuusse tuli laskuda järsust kaldast alla ja kui haarasin ühest umbes 5cm jämedusest puust kinni, siis see murdus ning allesjäänud tüvi põrutas nagu vibu mulle vastu hambaid. Huul oli seest ja väljast katki ning verd voolas päris palju. Kui olin veidi toibunud, siis pesin järveveega suurema vere maha ja jätkasin kanuu tüürimisega. 62 oli poolsaare teisel kaldal ja variant oleks sinna olnud minna risti läbi tihniku kuid olles päevakutel seal mütanud, polnud see just kiireim võimalus. Nii sõitsime kanuuga poolsaare tippu ja jooksime sealt mööda teed punkti. Ülejäänud punktid olid lihtsad ja nuputada polnud vaja. Siiski eelviimane punkt oli rannas silla ja ranna vahel, variant oli kanuu üle vadada või ujuda. Kuna ilm oli sel päeval väga soe, 21C vist, siis ilmselt kõik ujusid, ka meie. 9,6km kanuuetapil läbisime 11,5km ja aega kulus 5min alla 2 tunni.
Järgnesid lisaülesanded, igal liikmel oma. Sebastian olla purjelauaga sõitnud varem, seega SUP ehk aerulaud oli tema valik, minule meeldivad köieülesanded, seega trossiga laskuma ja Arnele jäi üle tõukerattaga sõitma minna. See trossiga laskumine oligi vist kõige lihtsam ja kiirem. Tuli joosta laululava juurde parki kus oli püstitatud 3 korruseline telling ja sealt trossi peal laskuda vette puhkekodu poole vette, selle silla juurde kust vanasti mootorpaadiga lõbusõite tehti. Vees tuli end trossi küljest lahti haakida ja siis ujuda punktini ja edasi kaldale. Väga tore oli, kui mitte arvestada, et ilmselt see vette maandumine sai saatuslikuks minu orienteerumispükstele. Ilmselt selg ees vette maandudes läks vesi kummi vahelt püksi ja kuna ronimisvöö oli ümber jalgade, siis välja ei pääsenud muud moodi kui lõi püksid tagumiku pealt ca 10cm lõhki :-( Kusjuures katki oli õmbluse kõrvalt riie, mitte õmblus ise. Mina sain päiksekäes end kuivatada kuni teised eel rajal olid. Tõukerattaga tuli joonorienteeruda aedlinnas ning SUPiga kaardi järgi punkte läbida järvel. Hiljem selgus, et see kaart oli olnud peegelpildis ja osad punktid ilma numbriteta, seega Sebastian oli võtnud neid veidi vales järjekorras, ning sellest ka meie 15min trahv tulemustes.
Nüüd jooksime Apteekri metsa kus tuli jälle hargneda. Kaart oli ilma kõrgusjoonteta, et huvitavam oleks. Kui punktid võetud, kohtusime hüppemäe juures rattaalas kus oli ka joogipunkt. Järgnes rattaga suundorienteerumine mööda "vana rollekat" Hobusemäele. Seal oli 5 punkti illest vaja võtta 4, joostes või rattaga. Minu arust oli loogiline jätta mäe tipus 91 võtmata sest sinna oleks tulnud rattad järsust tõusust üles lükata. Sõitsime maja juurde kust läksime jalgsi 92, siis diagonaalis mööda nõlva 93 ja tagasi rataste juurde. 95 sai lausa rattaseljas võtta, ning 94 oli ka ilusti maratoniraja kõrval kiirelt võetav.
Jätkasime maratonirada pidi Matule ja sealt juba Kääriku vanale kergejõustiku staadionile.

Lisaülesanne oli 5x5 lattidega kanda tooli kus istub kolmas tiimiliige ja nii terve staadioni ring. Latid olid teravate servadega ja ei olnud kerge neid käes hoida, õnneks Sebastian polnud väga raske. Pildil on näha kuidas tooliga sõidab kunagine töökaaslane Tõnu võistkonnast Kolm Kiiret Karu, nemad erinevalt meist kandsid õlgadel.

Jooksuetapp viis Seinamäele kus vabas järjekorras tuli võtta 7 punkti. Valisime trajektoori selliselt, et ei peaks kõige järsemast kohast üles ronima, ega peaks ka kuskil laskuna ja uuesti üles ronima, minuarust sai väga loogiline teekond. Staadionil oli teine joogipunkt, ning seal oli vähemalt minule üllatuslikult saadaval ka soolased küüslauguleivad, kahjuks oli aga minu suu sellises seisus, et midagi närida polnud võimalik :-( Tornijärve lähedal pidi iga liige eri punkti võtma, mina sain 99. Seal kohtusime ka järjekordselt Kähmikutega kes olid meis ees olnud aga nüüd oli neil kolmas kadunud. 99 juures nägingi täiesti valest suunast lähenavat Kähmikut, kes oleks pidanud võtma hoopis 100. Näitasin talle õige suuna kätte ja teavitasin, et kaaslased juba väga muretsevad, siiski jäi ta veel paigale kaarti uurima. Kaua tal aga metsas ei läinud ja vahetult peale meid sai temagi välja ning nüüd liikusime koos kuni lõpuni tegelikult. Madsa ja Annimatsi vahel oli jälle hargnemine kus iga liige pidi 2 eri punkti võtma. Mina sattusin smadesse punktidesse kui Sülla kähmikutest ning tänu minule sai ta ehk veidi kiiremini need kätte kui ise oleks otsinud. 104 punktist tulles väikse raja peal tabas aga minu esiratas sambla all mingit ülilibedat juurikat ning ratas libises paremale, mina jäin imekombel püsti ja jooksin üle lenksu ning sain pidama ühest puust kinni haarates. Ratas lendas võssa. Õnneks oli nii minu kui rattaga kõik korras ning saime jätkata. See tee Annimatsile oli mulle tuttav, sest varem oli seda pidi küll vastassuunas olnud Otepää rattamaratoni rada ning ma olin seda palju kasutanud kõige otsemat teed Käärikule jõudmiseks, kuid kahjuks juba mitu aastat tagasi oli üks maaomanik pannud väravad ette ja kurjad eravalduse sildid välja. Huvitav, et nüüd oli ikka luba saadud selle kasutamiseks. Annimatsil pöörasime kruusale ja edasi juba jalgrattateele ning seal olid Kähmikud meist kiiremad. Murrumetsas aga jõudsime neile järele ning mina sain punkti esimesena kätte, keegi teine polnud õiget asukohta välja lugenud, võibolla oli abi ka sellest et teadsin väikse "kanjoni" olemasolu ja päevakutel on see ahvatlev punkti asukoht. Sealt finišisse oli umbes kilomeeter ning jälle rebisid Kähmikud ette, napilt :-) 6h 52min ning terve rada oli edukalt läbitud.

TEEKOND  TULEMUSED 

29.08 Purtsi päevak

See päevak oli samas ka Valgamaa meistrivõistlus tavarajal, seega pidin vastu tahtmist minema pikale rajale nagu vanuseklass ette nägi. Vastu tahtmist seetõttu, et paari päeva tagune rulluisumaraton oli veel tugevalt jalgades tunda. 6,9km tundus pikk maa aga õnneks oli maastik üsna "valge". Start oli karjääris ja juba servast üles ronides läksid botased liiva täis, seega istusin maha ja kallasin need tühjaks, ei tahtnud korrata eelmise etapi viga kui Vilaski krossirajal joostes olin liiva ignoreerinud ja varbad katki hõõrusin. Paar korda läks metsas väga pimedaks ja isegi tibutas veidi kuid pääsesime ilma sajuta ikka. Maastiks oli täiesti uus, varem pole seal kunagi päevakut olnud, enamuses männimets aga mitte nii kerge kui Purtsi alumised kaardid. Kokku läbisin 8,4km.
TEEKOND 

R1 Rada (5): 20 KP 6,90 km ^

  #    NR Nimi                      Klubi      Tulemus               
 1.  9606 Kiur Erik Eensaar         Ilves      00:42:20
 2.  7776 Oliver Kütt               Ilves      00:46:02 +03:42
 3.  6403 Ain Fjodorov              Peko       00:52:16 +09:56
 4. 13099 Mikk Põdra                Jõhvikas   00:58:23 +16:03
 5.  5117 Andres Saal               Otepää     00:58:38 +16:18
 6. 14017 Ülar Lehiste              Valgamaa   00:59:26 +17:06
 7. 12386 Tarmo Raidma              Tartu      00:59:42 +17:22
 8.  1625 Magnar Alev               Otepää     01:05:40 +23:20
 9.  2159 Ain-Meelis Hannus         Võru       01:05:42 +23:22
10. 13864 Timmo Tohus               Otepää     01:17:54 +35:34
11.  5691 Silja Olesk               Kobras     01:22:55 +40:35
12. 29515 Kaimo Maiste                         01:23:43 +41:23
13. 17350 Aares Fjodorov                       01:26:36 +44:16
14. 10741 Iljar Kabral                         01:33:59 +51:39
15.  5125 Kaimo Vahtra              Valga      01:41:15 +58:55
16.  7805 Tõnu Vahtra               Valga      01:53:33 +71:13
17. 18555 Renee Praks               Valgamaa   01:56:16 +73:56

Meistrivõistluse arvestuses oli tulemus selline:

M40    20 KP 6,90 km

Ain Fjodorov            52:16
Ülar Lehiste             59:26
Magnar Alev            1:05:40
Ain-Meelis Hannus 1:05:42
Iljar Kabral              1:33:59
Kaimo Vahtra           1:41:15
Renee Praks             1:56:16

26.08. Tartu rulluisumaraton

 Ilmaprognoosid väga positiivsed polnud, üldiselt jagunesid kaheks - EMHI mudelprognoosi järgi tulevad pilved ja hakkab laussadu 14.00, poolakate ja norrakate järgi hakkab sadama kuskil 18.00. Kuna start oli 14.00, siis otsustasin säästa oma paremaid laagreid ja jätsin uiskudesse igapäevased trennilaagrid mis korra on vihma saanud ja kinnigi roostetanud kuid peale põhjalikku hooldust ja paksu määrdega täitmist on nüüd pea pommikindlad ka vihmase ilmaga. Muidugi veerevad nad viletsamalt kui "võistluslaagrid". Läks nii, et EMHI pani täieaga puusse ja ülejäänud prognoosid olid õiged ning maraton möödus kuivas ja osaliselt ka päiksepaistes. Ilm oli küll jahedavõitu, nii 18C aga see sobis mulle väga hästi, kulus ju jooki seetõttu vähem. Alguses ei saanud ma kuigagi ennast käima ja ühegi grupi tuulde ei julgenud võtta. Midagi tuleb ette võtta ka sellega et selga ja jalad kipuvad kangeks jääma pikkadel, ehk siis Inglimäe laskumistel, teisel korral oli asi juba nii hull, et veeresin hoo pea maha enne kui suutsin uuesti uisutama hakata. Samas õnnestus seekordne sõit läbida ilma ühegi komistuseta. Esimene kukkunu jäi silma peale Aoveret enne tagasipöördele jõudmist, üks poiss oli istuli ja mootorrattur hoidis tal kaela kinni, seljatagant kostus ka kiirabi sireen. Teisel ringil Inglimäelt tagasi laskumise järel aga hoiatas minu tuules sõitja, et ees on kukkumine, olin mõttesse jäänud ja ei näinud kiivri serva alt nii kaugele ette. Õnneks oli vahemaa piisav ja saime vastassuunavööndi kaudu ohutult mööda. Nimelt oli veidi varem minust möödunud umbes 10pealine grupp kollektiivselt asfaldil veeremas. Mis selle põhjustas, ei tea. Veeresin oma sõidu ilusti lõpuni ja selgus, et eelmise aasta ajale olin kaotanud ainult 2 minutit, pole üldse paha nende laagrite puhul. Johan oli aga algusest peale gruppidesse hoidnud, ning seda on ka tulemustest näha.

TEEKOND  PILT1  PILT2  

22.08 Vilaski päevak

Kuna GPSi akud olid tühjaks saanud, siis teekond puudub seekord.

R2 Rada (2): 9 KP 3,60 km ^

  #    NR Nimi                      Klubi      Tulemus               
 1. 17350 Aares Fjodorov                       00:32:46
 2. 20809 Chris Marcus Krahv        Otepää     00:40:56 +08:10
 3. 20240 Margus Mäll               GMP CLUBHO 00:41:05 +08:19
 4. 11216 Kalev Õunsaar             Otepää     00:44:30 +11:44
 5. 16339 Mairo Tohus               Otepää     00:44:35 +11:49
 6. 11214 Kalle Muru                Valga      00:50:25 +17:39
 7. 10741 Iljar Kabral                         00:53:11 +20:25
 8.  4925 Mati Merilo               TARBUS     00:57:00 +24:14
 9.   957 Pille Illak               Otepää     00:59:27 +26:41
10. 23527 Ranel Suurna              AlphaGIS   01:08:17 +35:31
11.   925 Liivi Parik               Otepää     01:10:35 +37:49
12. 12741 Jaan Tohus                Valga      01:18:48 +46:02
13.  5092 Helgo Tiidor              TARBUS     01:21:41 +48:55

20.08 Läti matka 4. päev

Esimesse peatuskohta pidi pidi olema 30km kruusa aga isegi kaardilt oli näha, et see ei pea paika. Kaart muide oli seal piirkonnas lausa vale, ei kujuta ettegi kust selline kaardipõhi võetud oli. Puudus suures osas Riia - Moskva magistraal ja sellele kuuluv tähistus oli vale tee peale märgitud. Hommik oli küll ilus päiksepaisteline, kuid varsti hakkas sadama ja nii jätkus kuni matka lõpuni sisuliselt. Asfaltteel sõites juhtus aga selline ootamatus, et tabasin esirattaga pisikest klaasikildu mida isegi ei näinud ja lisaks sisekummile oli auk ka mantlis. Panin mantlile sisse kunagi Raimolt saadud tuletõrjevooliku tüki augu kohale ja vahetasin sisekummi, pumpamise hetkeks jõudis kohale rattaabi Raimo ja pääsesin väikse pumbaga pingutamisest. Paar kilomeetrit hiljem täitus minu rattal 21000km, seda siis alates ostmisest 2000a maikuus.

Külastasime Eversmuiža mõisakooli ja seejärel jõudsimegi tagasi matka alguspunkti Ludza linnas.

Käsitööliste Keskuse hoovis sai ka Läti traditsioonilist hernerooga, sellega läks jälle aega ja nii jõudsime alles viimasele inglisekeelsele ekskursioonile, õnneks. Nimelt sattus giidiks noor tüdruk, kes rääkis erinevalt teisest giidist korralikku inglise keelt ja ei venitanud peatuskohtades liigselt.

Vaatasime veidi ringi linnas ja siis mäe otsa Ordulinnuse varemetes.

 Seal varemetes olid QR koodidega tähistatud vaatepunktid ning kui ta oma ipadiga seda koodi skännis, sai ekraanilt vaadata linnuse sellist seisu nagu kunagi oli olnud, vastavalt sellele kuhu poole tahvli keerasid. Taustaks tuli päris huvitav jutt tolleaegsest eluolust.

14.00 pidi algama matka lõpetamine kultuurimajas ja napilt enne seda ka oma ekskursioonilt sinna jõudsime, siis selgus aga, et buss milles olid meie pakid, lahkub 30 min pärast ja peame hoopis parklasse kihutama. Kõik polnud sellest teadlikud ja nii sai maha tõstetud ka Raimo ja Pirje seltskonna asjad, muidu oleks nad neist ilma jäänud. Tagasi kultuurimajja jõudsime siis kui esinesid juba kohalikud lauljad kes laulsid vene keeles.
Päeva kilometraaž oli 46km.
Asju pakkides kujunes jälle nii, et olime täiesti viimased lahkujad parkimisplatsilt. Siiski tagasiteel jõudsime teistele järgi ja 4 autolises kolonnis sõitsime kuni Smilteneni kus meie poepeatuse tegime. See pood oli üsna lage, seega uus poepeatus tuli Valka Megos ja piiripunktis ka tankimine. Samal ajal tuli Alkopoest välja Raimo, nemadki polnud kaugemale jõudnud :-)

19.08 Ei saa Lätita 3. päev

Sel hommikul tuli asjad juba kokku pakkida, sest järgmine laager oli juba mujal.

 Ees ootas 54km kruusateed.

Kui 36km sellest oli läbitud, jõudsime Vecslabada ja Istra järve loodusparki. Mäe otsas oli täiesti korras ja värvitud metsavalve torn mida Eestis enam eriti järgi pole, näiteks üks viimaseid Sangastes müüdi RMK poolt vanarauaks alles sel kevadel.

Siin sai aga ronida isegi selle otsa ja vaade oli seda väärt.

Mõni kilomeeter hiljem pöörasime metsateed pidi ühe järve äärde ja seal sai juustusaiu ja õunu süüa. Kes tahtis, võis 3 eri sorti kodus valmistatud juustu ka kaasa osta. Kuna tänane ilm polnud enam nii soe kui eelmised päevad, siis mina ujumas ei käinud, mõned aga kasutasid ka selle võimaluse ära. Pikk kruusaetapp lõppes Pasienes kus kiriku juures pidi olema meie lõunasöök. Eelmine õhtu oli välja kuulutatud, et kes lõunat tahab, maksku 5€ ja siis saab kana ja kartulit ning joogi. Kahjuks sai ka see valik tehtud aga kohale jõudes selgus, et mingi jama on ning läheb aega.

 Kasutasime seda aega ringi vaatamiseks ning siis selgus, et kui üldse tahad süüa saada, pead järjekorras seisma, sest sööki tehakse väga väikestes kogustes korraga. Paljud oleks selle peale raha tagasi tahtnud või leppinud kompromissiga, et võtavad selle söögi laagris, mitte ei oota veel tund või rohkem siin, kui pool teekonda on ees ja ajagraafik niigi surub peale. Kahjuks söögitegija isegi ei vabandanud meie ees ega olnud nõus ka ühegi kompromissiga - molutad veel vähemalt tunni või oled lihtsalt rahast ilma :-( Sellist suhtumist ma ei oodanud, igatahes üks inimene tegi oma margi täis ja temaga enam Läti matkadel ei arvesta ilmselt keegi sest see pole hea tava kui rahaahnus on inimesele olulisem kui hea maine...

Zilupes oli peatus sporthobuste farmi juures kus oli ka pada lõkkele pandud ning suppi tehtud meile, oleks sellest teadnud, oleks lisaks 5€ kokku hoidnud ka oma aega ja närve. Supiga oli muidugi see lugu, et mina sain viimase plasttaldriku ja hiljem saabunud pidid juba muu lahenduse leidma, näiteks kaasasolev kohvitops või selline.

Zilupe linna taga ootas meid Bites meloni ja arbuusitalu, teel sinna ületasime aga raudtee ja kõrval oli näha ilmselt Venemaalt tulevate rongide läbivalgustamise seade. Enne seda ületasime ka Riia-Moskva maantee mis oli pea inimtühi, ainult mõni auto aegajalt sõitis. Küll jäi aga silma üks rattaga kohalik vanamees kes paremalt ehk siis "Moskva" poolt tuli ja minu ees Zilupe peale keeras, nimelt oli tal seljas punane T särk mille seljal suurte tähtedega kiri " Я Русский". Üldse tundus kogu selle matka kant üsna venekeelne olevat. 

Arbuusid ja isegi melonid maitsesid head kuigi perenaine väitis, et halb aasta oli ja muidu on paremad isegi. Ma ei teadnudki, et nii tõsiselt saab siin laiuskraadidel arbuuse kasvatada, ega suured nad polnud, nii 3kg kuid sellest piisas. Peremees tegeles ka kasetohust käsitööga ning näitas sedagi. 

Linna keskel oli ilusti korrastatud väljak ja suurel tablool kus enne möödasõites oli olnud mingi loodusvaade, tiksus nüüd kell. Erinevalt Eestist on Lätis isegi väikelinnade keskplatsid ikka väga korras ja kaasaegsed, seda olen ma juba mitu aastat tähele pannud. Kui ülejäänud linn on räämas, siis ristmikud ja pargin on ikka väga üles löödud. Teises linnaotsas maitsesime ökomett ja räägiti selle tootmisest, mesitarud olid neil aga 12km eemal metsas kus 40ha ümber nende pole tööstuslikku põllupidamist ega isegi raudteed. Nende mesi oli "Läti parim tervisetoode 2016". Seda teadsid ka herilased kes ei lasnud meil rahulikult mett limpsida. 

Laager oli jälle järve ääres, korralikud majakesed ja spordiplatsid ning saun järve kaldal. Vesi saunas muidugi külm, samuti järves, mis oli imelik, sest eelmiste päevade järved olid väga sooja veega. Järv oli väga madal ja sild sauna juurest päris pikk ning lagunema hakanud kuid ujuda siiski sai. Kaldalt ei soovitatud vette minna, pidid klaasikillud olema. Ringi vaadates selgus aga tõsiasi, et siin laagripaigas oli arvestatud ainult majas ööbijatega, ilmselt telkimine pole siin tavaks, sest puudusid peldikud. Tegelikult 2 peldikut terve laagripaiga kohta isegi oli aga need olid tõelised peldikud, puust putka kuskil võsas mis oli koledam ja räpasem kui ükskõik milline RMK või Läti ja Leedu analoogne puhkekoha kuivkäimla. Kokku olid need klopsitud pehkinud laudadest ilma mõtlemata ja selliselt, et fekaalid voolasid jalge alla põrandale.. Midagi nii hullu poleks ühest ametlikust laagripaigast küll oodanud. Kes sai otsis sõprust majas ööbijatega, kui see polnud võimalik, siis käidi pigem põõsas aga selgees tulid välja kõik kes peldikuid proovima läksid..

Õhtul ootas ees veel mitu mängu. Kutsuti 2 tiimiliiget eraldi välja ja infoks öeldi ainult "muusika, keel, kultuur". Üritasin Pirjet tanki panna, kuid jõud ei käinud üle, ikka pidin ise koos Johaniga ette minema. Saime sinise paberilehe ja 1,5min aega kirjutada hümni 2. salm. Johanil läks kohe kiireks kirjutamiseks, koorilaulja nagu ta on. Järgmine ülesanne oli samuti 1,5min jooksul moodustada sõnu - paberil oli ülevalt alla kirjutatud EESTI VABARIIK ning esimese tähe taha võis kirjutada ühe tähe, teise taha 2 jne. Kõik pidid siis olema sõnad. Alustasime vist EI, ENT, SEST, edasi kujunes nii, et mõtlesime üle ühe, kui Johan ühte mõtles ja kirjutas, siis mina arvutasin näppudel juba järgmist. Nii jõudsime R täheni kus Raimole mõeldes tuli mõttesse RAUDTEERONG aga mul kulus 3x enne kui suutsin selles sõnas olevad tähed kokku lugeda sõrmedel, nii üleval oli pulss ja mõistus ei tahtnud üldse töötada. Selgus, et selle rongiga me võitsimegi selle ülesande, kahjuks ei tea kaugele teised jõudsid. Nüüd oli ka üks koordinatsiooniharjutus tervele tiimile kui vastastikku seistes pidi ainult 1 sõrmega toetades põrandani laskma harjavarre. Ei läinud see hästi, Raimo oli kuidagi kangete põlvedega ja ei kükitanud nii kiiresti kui vaja. Pirje läks päris närvi kui nägime, et teised said mitu katset, seda aga ei arvestanud, et aeg läks kohe algul käima. Nii juhtuski, et meie vilets tulemus tegelikult võitis :-) Panime oma söödava "lahenduse" ka lauale välja ning läksin telki, olin enne Liisit keerutades üle pingutanud ja selg oli paigast ära.

 Niisama vedelemine muutus kiiresti magamiseks ning ärkasin selle peale kui Raimo tuli mind otsima ja teatas, et kohe avaldatakse tulemused. Olime enne viimaseid võistlusi 2. ja 3. kohta jagamas ning lootsin poodiumikohta kui hästi läheb, polnud viimaste võistluste tulemused sel hetkel ju teada veel. Tagantpoolt alustati ja kui Käsna Kalled said 2. koha siis polnud meid veel nimetatud.. Ei tahtnud nagu uskuda, et on võimalik võita meil sest nagu vahepeal selgus, oli Johan hümni salmid sassi ajanud ja piinliku täpsusega kirja pannud 3. salmi... Aga siiski VÕITSIME!! 

Olime eneselegi ootamatult alistanud seni pea võitmatuks peetud Käsna Kalle rohkearvulise ja kogenud võistkonna :-)  Queeni loo "We are the champions" saatel võtsime vastu rändkarika kuhu nüüd lisandub nimi Metskassid. Suur šampus ja muud auhinnad ning kaasmatkajate õnnitlused - vägev tunne :-)) !! Metskasside edukas suvi kus Suveseiklusel tulime esmakordselt esikümnesse oli saanud ootamatu kulminatsiooni. 

Veel mõned jutuajamised õnnitlejatega ja magamaminek, kuid mida ei tulnud, see oli uni. Eks varem on võidetud mõned autoorienteerumised aga sellist võitu ja meeleolu pole vähemalt minul varem olnud - vägev!! 

Johan oli sellest nii väsinud, et magas juba enne minu telki saabumist, Pirje hõiskas ja tantsis vist poole hommikuni, Liisi keksis ka kaua karikaga ringi, oli ju temagi andnud oma osa selle saavutamiseks ning Raimogi oli rahul kuigi algul väga vastumeelselt ühines ja kurtis, et teda tanki pandi. 

Päeva läbisõit 99,11km keskmise kiirusega 20,66 sõiduajaga 4:47:43 ning maks kiirus 55,2.