11.12.17

02.12 AO laupäevak

Tõnu Krauti mälestussõiduks olnud autoorienteerumise laupäevaks oli esmakordselt terve päev kestev ja kolmest osast koosnev võistlus. Mina olin seekord Joonasele kaardilugejaks Seiklusministeeriumi tiimis.

Algas päev Gerdi koostatud nutiorienteerumisega mis sarnanes ehk veidi Hulkuri sarja üritustele kuid oli siiski täiesti uuel kujul. Stardis said suure Keila ümbruse kaardi ning 2 lehte. Ühel neist oli 4 vihjet mille järgi pidid leidma õige koha ning sealt ka küsimusele vastuse. Õige vastuse järgi said teiselt lehelt tabelist teada õige rea ja see andis 4 uut punkti mille pidi üles leidma asimuudi ja kauguse järgi.

 Nendest kohtadest said küsimusele vastuse ja see tuli ristsõnasse panna. Kuna ristsõna ei andnud välja mitte mingit sõna vaid ainult tähtede rivi, siis äraarvamisega midagi täita ei saanud. Päris palju aega läks meil Keila kõrgeima loodusliku tipu leidmisega, mis tegelikult polnud üldse looduslik vaid täiesti kunstlik küngas suusarajal. Me võtsime asimuudi arvutamisel alguspunktiks künka kõrval olnud infotahvli, kuigi väidetavalt olla ka tipus tahvel olnud. Siiski poleks vahe tohtinud väga suur olla, kuid ühtegi sealt arvutatud punkti me ei leidnudki.

 Kergemini läks Keila valla keskpunktiga mis oli suveseiklusest tuttav ja ka sealt hargnevate punktidega. Porgand teekond edelasse läks meil pigem läände, lihtsalt Joonas googeldas välja, et 4 minutiga jõuab see Keilast Niitväljale ja kumbki ei pannud tähele, et ilmakaar vale on. Siiski vastuse küsimusele saime ka Niitvälja jaamast ja kui kõik sealt arvutatud punktid sohu sattusid, oli selge, et midagi on väga mäda. Gert ei suutnud muidugi oma uudishimu talitseda võistlejate jälgimisel ning helistas ja uuris ka, et mida me sealt otsime... Õigesse jaama polnud aga vaja kohalegi minna, sest vastust me teadsime ja kaardil oli ka õige koht nüüd selge ning uued arvutused andsid juba mõistlikuma tulemuse. Üks hea küsimus oli näiteks "linn korstnal", see korsten oli nimelt Võrukivi tellistest :-) Kui selgus, et kaardile märgitud finiš on ainult tinglik ja asub hoopis palju kaugemal, siis läks ajaga tuugaks ning palju tuli jätta käimata. Õnneks Joonas teadis kus see Jõgisuu forell asub.

Ühe vale vastuse saime ka kui Joonas ühe tahvli tagant väidetavalt vale sõna valis :-( Tulemuseks 8. koht umbes 20 osaleja hulgas.
Joonorienteerumisele anti kaasa ka fotolehed ja nüüd oleks veel rohkem vaja olnud lisa silmapaari autos. Kahjuks jättis Raul ka teavitamata, et osa pilte, nimelt mustvalged, on Krauti tehtud 7a tagasi, seega ei kattu just 1:1 tänapäevase vaatega, nii jäigi üks karjäärivärav meil märkimata kuna liiklusmärgid olid vahepeal vahetunud.


 Muidu oli joon aga korrektne kuigi kaardil puudusid mõned uued teed. Ajas püsimisega oli meil probleeme, aegajalt jäime lausa seisma kuid ikka jõudsime AKPsse paar korda liiga vara.

Midagi pole teha, roostes olen, joont pole ammu sõitnud. Tulemuseks 9. koht.
Valik toimus pimedas ja tahvlite asemel olid jälle aerosooliga märgid. Üldisel kaardil olid punktide asukohad enamvähem näha kuigi helehallid jooned polnud pimedas just väga loetavad. Katastrikaardi fragmentidel oli punktide täpne asukoht, kuid kahjuks puudus mõõtkava ja aegajalt oli väga raske seda fragmenti nii üldkaardile kui loodusse paigutada.


Juba esimese punktiga oli raskusi, seal küll kaardi ja tegelikkuse erinevuste tõttu, kuid kergem polnud ka edasi. Autost nägema pidanud ringe polnud tegelikult kuidagi võimalik näha ja mõne ringi leidmine võttis rohkem aega kui mõne ruudu. Kokku jäi leidmata 2 punkti, üks ilmselgelt oli kadunud. Nimelt silopall oli kohustuslik nelinurk ja seda sai siis suurest pallide puntrast otsitud. Kui seal seda polnud, siis sai joostud ka kaugemale kus kaardi järgi õige koht tundus olema kuid seal polnud üldse midagi. Ilmselt oli talumees selle minema viinud. Selline teisaldatav objekt kohustuslikuks ikka ei kõlba.

 Jätkuvalt olen seda meelt, et vähemalt pimedas on aerosoolitud KPsid otsida ebameeldiv, pimedas peaks ikka helkuriga tähis olema. Asja positiivne külg oli aga tulemus, 3. koht valikus, seega teistel läks veel nigelamini.

Päeva kokkuvõttes saime 6. koha ja kui mõned probleemid unustada, siis oli päris põnev võistlus. Tänud Gerdile ja Raulile, et viitsisid selle suure töö ette võtta.
VEEL PILTE  TEEKOND