22.04 Võhandu maraton

Siim ja Lilli olid otsustanud kanuuga selle katsumuse ette võtta ja vajasid taustajõude, nii saigi koos Tiiu ja Mirjamiga neile appi mindud. Reede õhtul sai nad koos kanuuga Võrru viidud ja ise tulin tagasi.

Hommikul oli start 7.00 ja selleks sai tagasi mindud. Õhtul kanuu Tamula äärde paigutamine osutus mõistlikuks otsuseks, kuna hommikul autoga enam kaldalähedale ei pääsenudki. Kanuud sai täiendatud 5L kanistritega istmete alla, et ära ei upuks ja 10m nööriga ninasse, et oleks kust sikutada kui vajadus tekib, lisaks mässisime istmete ümber matkamatid, et pehmem oleks. Ilm tõotas tulla varakevadine ehk siis külm ja vihm, eelnevalt lubati hommikuks isegi miinuskraade aga nii hull see tegelikult polnud. Vihm oli stardis aga päris tugev ja kuna jäime tulekuga viimasele minutile ja siis ei leidnud ka parkimiskohta, kaldale jooksime ilma vihmavarju või keebita ning saime korralikult märjaks. Kanuud ja süstad suundusid järveringile, samas kui kummipaadid ja sõudelauad lubati otse rajale, ehk jõele Roosisaare silla alt.

Vihmane tiir järvel polnud Siimu ja Lilli motivatsiooni nõrgestanud ja nad püsisid päris konkurentsis. Järgmiseks sai mindud gaasikontori juurde sillale aga sinna jäime hiljaks, meil oli autoni jõudmine ja siis tihedas liikluses sinnajõudmine võtnud rohkem aega kui kanuul. Siiski sai ka seal mõned pildid tehtud. Kirumpää sillale jõudmine läks aga autoga kiiresti ja seal hakkas juba oodates isegi külm.

Vihm oli ka väiksemaks või isegi mõneks hetkeks lausa järgi jäänud. Ootasime omad ära ja läksime järgmist vaatekohta otsima Villa külas, esimene tee lõppes taluhoovis aga teine ühe talu väravataga ja sealt sai üle karjamaa jõeäärde minna. Sama koha olid valinud ka Kukemuna tiimi saatjad :-)

Mirjam märkas ka rafti kus pidi minule tuttavatest inimestest Veiko olema, kuid teda ma seal ei suutnud tuvastada. Selgus tuli Kääpa sillal kui Veikoga seal kohtusime, ta olla väljamaalt töölt tulnud ja magamata ning poolhaige, siiski vahetas ta seal ühe raftil olnud tüdruku välja, kelle jalad külmunud olid juba selle esimese 15 kilomeetriga.

Siim ja Lilli olid vahepeal sellest raftist möödunud ja jätkasid hea tempoga. Listaku sillal olles aga oli juba päike välja tulnud ja oluliselt soojemaks läinud. Enne Paidrat sai veel ühele taluteele pööratud kus läbi okste 10m kaugusel jõest lausa auost võis etendust vaadata ja ergutada.

Paidras oli esimene koht kus kanuu tuli veskitammil üle vedada ja nüüd tuli kiiresti parkimiskoht leida, mis polnud aga kerge, lõpuks jäi buss ca 500m kaugusele. Õnneks jõudsime piisava varuga, et sain ka luuret teha kus kanuu paremini veest kätte saada ja kuhu uuesti sisse lasta. Rahvamass oli päris tihe ja kanuudega mööda kallast manööverdada ka tülikas. Vahetult enne Siimu ja Lillit suutis üks kahene süst end keerata risti roostikus ja blokeeris kõige laiema kaldaletuleku tee täielikult ära, ilmselgelt oli vähemalt seal esikohal istunu esimest korda süstas. Õnneks sain Siimule hüüda ja ta tabas alternatiivse koha õieti ära. Kogu varustusega kanuud tassida oli päris raske ja tõstmisaas soonis isegi läbi kinnaste kätte, tuli paarikümne meetri takka kätt vahetada. Järgmistes kohtades panin juba 2 paari kindaid kätte ja kõik asjad said kanuust välja võetud ning Tiiu ja Mirjami kätte antud. Võistlejate moraal püsis siiski kõrgel. Leevil oli juba pikem ülevedu ja ka söögipunkt. Parkimiskoha leidmine oli jälle probleem, lõpuks sai see leitud ca 300m eemalt mäeotsast muruplatsilt kus mõni auto juba kinni jäi ja traktoriga välja tõmmati. Miks ometi ei mõtle korraldajad seda läbi, et võiks viidad olla, samuti puudus igasugune info võistlejatele läbitud distantsi kohta näiteks. Maaletuleku koha leidsime kiiresti aga söögitelk ja vettelaskmiskoht lasid end oodata, tuli tähelepanelikult jälgida kuhu teadjamad lähevad ja siis lihtsalt sama teha, jälle ei mingit infot. Tegime siis söögipausi enne kanuu saabumist ära, supp oli lahja, viisakalt öeldes, joogiks AINULT jõujook. Lisaks võistlejatele said rajal 2 söögikorda ja finiši söögi 10€ käepaela osta ka saatemeeskonna liikmed, mis oli muidugi päris hea. Kui olime Siimuga kanuu mäeotsa söögitelgi juurde tassinud, nägin ka Tõnut kes oli oma vesijalgrattal tüüri murdnud aga peale mõningast putitamist ikka jätkas. Kuskil enne Kassiveskit nägime üht teeäärde pargitud autot ja otsustasime ka läbi metsa mäest alla jõe äärde ragistada. Tuli välja, et sinna oleks ka autoga saanud kui oleksime veidi edasi läinud. Võtsime koha sisse ühe suure kivi otsas ja pildistasime/filmisime ka teisi kes enne omasid tulid väiksest kärestikust alla. Kõigil läks see õnnelikult, tegelikult ei näinud me üldse sel võistlusel ühtegi ümberminekut. Isegi sõudelaual saadi edukalt põlvili läbi kärestike.

Ilm oli muide juba mõnda aega püsinud soe ja päikseline kuigi ükski ilmaennustus päikest üldse ei lubanud selleks päevaks. Veel sai peatus tehtud Viira veski juures.

Süvahavval läks jälle kiireks ja jõudsime joostes kärestikule üsna täpselt.

Reo sill juures oodates sai pildistamiseks valitud kõrge liivakivikaldaga käänak peale silda.

Seal tabas meid tagasi autojuurde joostes tugev rahe ja saime jälle läbimärjaks, see pilv üllatas ikka päris ootamatult. Pääsna kandis leidsime parkimiskoha ühel taluteel kõrgel kaldal ja saime ülevalt alla vaadata võistlejaid ja ka kitsi kes teisel kaldal jooksid. Jälle tabas meid tugev rahe just siis kui Siim ja Lilli möödusid.

Pindi sillal olles vist saime esimesed väsimusele viitavad kommentaarid. Peale eriti "siiru-viirulist" jõeosa Võukülas aga andsid Siim ja Lilli teada juba otseselt kuidas lood on, et polnud enam kerge, käed valusad ja jõudu ka oluliselt vähem, seda oli tegelikult ka kaugelt juba näha - tempo oli oluliselt aeglustunud. Peale nende möödumist sain kokku ka endise töökaaslase Meelisega kelle kodukant see on. Võuküla oli viimane koht kus ma ise kanuuga olin sel jõel sõitnud, kunagi vist 2003 aastal olime Johaniga teinud 2päevase matka alates Võrust ja lõpetasime siin sest kaart sai otsa ja edaspidi poleks suutnud enam Tiiule selgeks teha kuhu järgi tuleb tulla. Enne järmist peatust Leevakul sai veelkord kõrgelt kaldalt vaadatud jõele, nüüd oli see juba laiem nagu järv.

Leevakul selgus aga et mobiililevi on seal olematu ja Mirjami telefon keeldus näitamas kaugel kanuu on. Läksin siis autosse, et arvutist vaadata ja kui pildi ette sain, nägin neid juba ka läbi okste tammile lähenemas. Ekraanil oli punkt aga eelmise käänaku juures alles. Paarisajameetrine spurt kummikutega ja jõudsin kaldale täpselt sel hetkel kui kanuu maad puudutas. Nüüd oli jälle külmem ja vihma hakkas ka aina tugevamalt sadama. Peatus venis pigemaks sest kondid vajasid juba telgis soojendamist. Supp muide oli lahja kui eelmise TP lahja supi potipesuvesi. Kuna lõpuni enam väga palju polnud, siis ikka jätkati. Nulga sillal ootasime jälle tugevas vihmasajus. Räpinas vihmasadu jätkus ja peale väikest luuret läksime autosse sooja. Seal oli kaldaletulek väikse silla juurest ja siis läbi telgi kus võistlejatele anti purk "kollast pulli". Üle tee ja uuesti vette, nüüd oli jäänud ainult lõpuspurt kuigi ühest süstast kuulsin ma lõpuspurdi alguse lubadust juba Reo silla juures :-) Väljas muutus hämaramaks kuid siiski otsisin veel ühe koha kust jõeäärde pääseb enne finišit, mingi mahajäetud lauda tee Mädajõe suudme lähedal. Seal sai viimased ergutused teele saata.

Finišisse jõudsime pimedas ja asusime porimülkaks muutunud parkimisplatsil kohta otsima, selgus, et isegi 4x4 rehvidest pole kasu kui veab ainult üks sild, nii pääsesime napilt kinni jäämisest aga ei pääsenud soovitud kohani natuke nõlvast üles. Peale vist 3mandat tiiru porises parklas leidsime sobiva koha. Ei läinud kaua kui ka kanuu kohale jõudis, väsinud aga õnnelikud, ära tegid, pool aastat trenni oli ikka asjaette läinud.

Käed olid neil muidugi läbi. Finišikorraldus oli sama segane kui sel võistlusel kõik muu, ei saanudki aru kus aeg kinni läks. Tulemuseks siis 296. koht 610 lõpetaja hulgas, kokku oli reganud aga 866 paatkonda 1800 osalejaga. Oma klassis ehk segakanuude hulgas 11. koht, 10. jäi veidi rohkem kui minuti kaugusele.. Kogu kulunud aeg 14:05:23.20, võtjad kahesel süstal olid ca 6h kiiremad.

Finiši söök oli küll vägev ja võistlejad said ka sauna. Tagasiteel kui Lillil pingutusest pea veel ringi käis oli Siim juba mõtetes järgmises aastas ;-) Mina aga mõtlesin, et päris põnev oleks järgmine kord see teekond ette võtta hoopis rattaga jõeäärseid väikseid teid kasutades. Kodutee muidu kulges lumesajus ja tee oli väga libe.
PILDID  VIDEO  TULEMUSED  GPS jälgimine  GPS teekond (kella aku kustumiseni)  Saateauto TEEKOND  Üks PILT Sportfotos  Veiko raftil Sportfotos  Matkaspordi videod (kella 7.00 videos 11 minutil on ka Siim ja Lilli stardisaginas näha)