31.5.17

19.05 Kuidas elad, Hiiumaa? Reede

Hiiumaal oli roheliste retk kunagi juba olnud, täpsemalt 1997 ehk aasta enne kui mina esimest korda osalesin. Siin retke kaardil on seekord minu läbitud teekond ja punase joonena ka 1997a rada raamatu "Roheliste retked 25" põhjal.
Millalgi oli ka ELF-i metsaretk seal kuid ka see jäi mul vahele.  Muidu olen Hiiumaal päris palju käinud ja ka rattaga seal üks kord sõitnud lisaks rulluisutanud Kärdlast Kõrgessaarde. Esimene kord käisin Hiimaal millalgi 80-datel bussiekskursioonil ja sellest ajast on meeles Hiiumaa limonaad mida müüdi õllepudelites ja mis oli tõeliselt hea (sama hea oli ehk veel Räpina limonaad).
Seekord läksime kolmekesi, Johan, mina ja Tiiu autoga. Kui enamus retkelisi jättis autod Kiltsi lennuväljale, siis meie sõitsime otse sadamasse ja pakkisime seal rattad välja.
Kuu aega ette ostetud piletid lubasid ratastega üle minna 11.30 ja autol alles järgmise praamiga. Igaks juhuks sai küsitud, et kas auto ehk mahuks ka peale ja lubatigi, inimesi oli puudu. Praamile lubatakse päästevahendite arvu järgi umbes 700 reisijat ja kuigi piletite järgi oli see välja müüdud, siis tegelikult oli vahetult enne pealeminekut ca 200 inimest veel puudu. Seega läks õnneks. Reisija pilet nii minnes kui tulles maksis 3,40€ aga jalgratta pilet minnes 1,7 ja tagasitulles 2,55€.
Sadamas jäi silma üks skulptuur mida polnud varem näinud
Esimene peatus retkel oli Kallaste pank 10km kaugusel. 
8km edasi Kuri kiriku põlenud varemed. Wikipedias oleval 2009a fotol on torn veel põlemata.
2km edasi Suuresadama juures käis puulaeva ehitus majas sees. Kui laev valmis, tuleb maja maha tõmmata.
Sadamas seisid mõned kalalaevad ja meil tuli ratastega kitsa jalakäijate silla kaudu üle väikse lahesopi ronida. Sild ise oli kahel eri kõrgusel ja ka pealeminek ning mahatulek redeliga. Seepärast oli saateautodele ja lapsekärudega ratstele oma marsruudid tähistatud.
5km ja Soera talumuuseum ning Palade looduskeskus. Kivimite õppetuba oli omapärane ja see oleks ilmselt Mirjamile huvi pakkunud :-)
4km edasi Paluküla kirik Kärdla meteoriidikraatri ringvalli harjal. Tegelikult on see Paluküla mägi Kirde-Hiiumaa kõrgeim "mägi" ja siin asunud kabeli torn oli vanasti meremärgiks, seega meteoriidikraater polnud kiriku ehitamise põhjuseks.
 6km pärast olime juba Kärdlas kus oli plaanitud lõunapaus. Ajast olime muidugi niipalju maas, et pikka peatust teha ei saanud. 3km linnatänavatel ning tankimispeatus arteesia kaevu juures. Kraatri tõttu on sedasorti veesüsteem Kärdlale omane. 2014 suveseikluselgi täiendasime oma veevaru just siin. 5km edasi oli Johan jõudnud minust veidi ette ja kui märkasin Peep Veedlat teeääres autost pesakaste maha tõstamas helistasin ka Johani tagasi. Nii saigi puuotsa Metskasside pesakast.
Ka mitmete eelmiste retkede pesade koordinaadid on mul salvestatud ning sügisel käisin just Nursis kontrollimas Haanjamaa retkel paigaldatud kasti, kahjuks polnud keegi sisse kolinud. Kilomeetri pärast aga saabusime Tahkuna poolsaare kõige kuulsama militaarkompleksi juurde. Urmas Selirand rääkis parasjagu lugu Tahkuna majaka juures "väidetavalt" toimud sündmustest. Lõpuks olime ka kätte saanud Taavi kelle käes olid meie käepaelad ja muu sinna juurde kuuluv. Koos suundusime maaalla punkrit puistama. Suveseiklusel sai punker päris põhjalikult läbi käidud ja varemgi olen seal korduvalt käinud. Siiski seekord oli pea igas ruumis väike lambike ja nii tekkis parem ülevaade kui ainult oma pealambiga. Siiski jäi meil tabamata see müstiline ruum millest Urmas rääkinud oli...
4km ja olimegi Tahkuna tipus. Taavi Peterson laulis Alenderi laule, Mattiase labürindijutt oli aga ammu läbi. 1€ eest ronisime torni ja nautisime vaadet ilusa ilmaga.
Ilmaga oli meil üldse vedanud, ehk isegi esimest korda sel kevadel sai praamilt maha tulles hakata sõitma lühikeste riietega ja ei olnudki külm ka tuulekäes. 2km edasi oli teeääres tanki butafooria ja viit militaarmuuseumisse.
Suveseiklusel sai muuseumis põgusalt käidud, kahjuks oli nüüd aga kellaaeg juba niipalju, et programmi järgi pidi muuseum kinni olema. Hiljem küll kuulsime, et siiski oleks saanud veel seal ringi vaadata. 7km kiiret väntamist ja olimegi laagriplatsil. Autogi lubati platsile ja lausa mererannale kus telgiuksest sai loojuvat päikest vaadata.
Millalgi peale õhtusööki pandi tuli otsa suurele lõkkele. Kuiv metsaalune ja kerge tuul olid minuarust veidi kahtlased muutujad selles võrrandis nii suure lõkke puhul. Ja veidi hiljem hakkaski juhtuma, lõkkest tõusvad hõõguvad sädemed millest mõni ca 10cm läbimõõduga, hakkasid lendama metsapoole ja maanduma telkidele 50m eemal... Tagajaärjeks palju auklikke telke... Täiesti ime, et mõni telk lausa põlema ei läinud. See kuidas inimesed meeleheitlikult magamismattidega oma telke katsid ja telgile maanduma hakkavaid tukke eemale üritasid lüüa oli vaatepilt omaette. Õnneks oli meie telk merepool ja tuul lihtsalt sinnapoole ei puhunud. Korraldajatele igatahes on nüüd mõtteainet kuidas ohutult lõket teha. 
Päeva tulemus siis 70,13km keskmise kiirusega 20,36km/h sõiduaeg 3:20,34 max kiirus 41,6

Kommentaare ei ole: