22.3.17

Suveseiklus 2016 video

Väike kokkuvõte Metskasside autokaamerasse salvestunud videost. Kuna mälukaart oli väike, siis sai salvestatud ainult olulisemad hetked.

16.03 Valgamaa talimängud

Valgamaa valdade ja linnade talimängud täpsemalt. Allusin tuttavate agitatsioonile ja läksin ka starti vabatehnika distantsiks. 5km, ehk 2x2,5. Rajaolud veidi paremad kui päev varem kuid ikka pehme ja raske. Tavaliselt sõidan omas aeglases tempos nagu maratonegi sõidan, kuid selleks lühikeseks sõiduks ikka veidi pingutasin kiiremini ja seda hingetum ma pärast ka olin. Pikalt aga taastuda ei saanud, sest telefon helises ja pidin otse rajalt jooksma üht väikest tehnilist probleemi lahendama mis päädis sellega, et põrkasin peaaegu presidendiga kokku. Olles leidnud vea miks seminariruumis arvutist projektorisse pilt ei lähe ja pistnud ühe kaabli oma ettenähtud pessa üritasin sealt jalga lasta enne kui kellegile jalgu jään aga ei vedanud ja president suutis oma kaaskonnaga juba siseneda ning pidime mõlemad komale tõmbuma, et laudade vahel teineteisest mööda mahtuda. Eks ta ilmselt võis imestada mida see suusavarustuses ja higine tüüp seal küll tegi... Ülejäänud olid ikka ülikondades, ehk veidi viisakamalt riides :-)
TULEMUSED  Teekond kaardil

20.3.17

15.03 Otepää suusapäevak 4

Klassikalises tehnikas 2x3km. Väga soe ilm ja pehme rada olid minu vastu, sõita oli raske ja libisemine olematu, pidamine isegi esimesel ringil aga talutav ühe iidvana kliistriga. Osal rajast puudus klassikajälg üldse või oli see puulehti ja vett täis. Öösel oli tugev vihmasadu ja nii oligi päris mitmes kohas klassikajälg ääreni veeall, kui siis see koht sattus olema laskumise all ja sa sinna juba veidigi kiiremalt sisse lendasid, siis oli päris tegu püsti jääda. Tavalised suusad on ikka liiga kitsad, et veepeale jääda ja vajuvad kohe läbi, siis aga tekib tohutu takistus. Kahjuks polnud kasu ka jälje kõrvalt minnes, sest seal oli rada lihtsalt nii läbi vettinud, et vajusid jälle sisse ja pidurdusefekt oli samasugune. Kergem oli kindlasti neil kes starti hiljem, 18 või peale seda läksid, sest siis temperatuur langes ja rada tahenes, tekkis isegi kerge jäätumine. Teekond GeoApes  TULEMUSED peaks ka mingi hetk tekkima.

19.3.17

11.03 AO Hulkur Lõunapiiri

Hulkuri autoorienteerumise sarja 5. etapp Lõunapiiri sai alguse Valgast ja lõppes Taagepera lossis. Metskassid olid seekord koosseisus Mirjam, Tiiu, Johan ja mina roolis. Kvalifikatsioon oli seekord midagi petanki laadset, pidi ca 4m kauguselt 4 kuuli mootorratta rehvi sisse viskama. Minul maandusid küll kõik 4 kuuli rehvi sees aga 3 põrkasid sealt välja.
Peale starti sattusime politsei puhumisreidile, kusjuures eelmisel Valga Hulkuri etapil 2a tagasi juhtus sama asi täpselt samas kohas. Õnneks oli politseinik mõistev ja pikalt meie aega ei kulutanud ;-)

Võistluse esimene osa oli valik Valga linnas. Seal läks meil veidi nihu selle auruveduri küljel olnud kirjaga mis mõlemal pool erinev oli ja meie just valelt poolt lugesime. Ajakadu oli ka Selveri parkla punkti leidmisel. Ülejäänud tulid lennult. Metsise hotellis oli vahefiniš ja sealt edasi algas jooneetapp.
Joonel old pildid ja mõned punktid märgitud kust tuli õigele küsimusele vastus leida.
 Sellega meil probleeme polnud, kuni Tiiu näitas üht läbi kivi olevat puust viita, et kas seda pole vaja. Johan arvas, et pole vaja, kuid kilomeeter hiljem muutis ta oma arvamust ja nii läks meie läbisõidu ja keskmise kiiruse arvestus sassi selle tagasisõidu tõttu. Keskmine kiirus pidi olema 30 aga nüüd sai hoitud veidi üle selle. Joone esimene osa oli Läti metsateedel ja need olid päris põhjatud, ESP tahtis ikka auto päris kohapeale seisma panna, samas välja seda ka lülitada ei tihanud, kuna järgmine kurv võis jälle lausjääs olla ja seal päästis see jälle päeva.

Mõtesime, et kuidas küll üheveolised ja madalamad autod hakkama saavad, meilgi käis vedrustus pauguga põhja ikka liiga palju kordi, eriti just jäistel lõikudel ja vett täis aukudes hoolimata väiksest kiirusest. Mingil hetkel lasime kiirust alla aga AKP-sse jõudes sai selgeks et mitte piisavalt, ikka olime 2 min varem jõudnud ja see läks kalliks maksma, teise koha ehk isegi.
 Joone lõpp oli Greete motellis, kust sai suurema valikukaardi.
 Üks punkt oli märgitud sinnasamma ja nii sai hotelli ümbrus läbi joostud, kuni ma märkasin akvaariumi küsimust ja Johani ning Mirjami sisse tagasi saatsin, mujal ei saanud ju akvaariumi olla. Hotellitöötaja käest tuligi vastus, et akvaariumis on 12 kala.
Järgmiseks läksime pika porise jooksuetapiga boonuspunkti järgi, kivi Emajõe kaldal rääkis sõjaajal jõe forsseerimisest. Veidi rohkem läks aega selle bussiliinide küsimuse ja peatuse märgi äratabamiseks, kusjuures mõnel läks sellega ikka eriti kaua aega. Mausoleumi juures piisas infotahvlist, Johanil jäi ikka sees käimata. Heitsin kaardile pilgu ja 2 järgmist punkti olid selged, Tõrva surnuaed ja selle tagune. Tuttav koht sest minu eelmise võistluse üks punkte oli surnuaia taga ühe puukujukese taga legendiga "võtmehoidja taga".
 Helmes olev mälestusmärk oli ka teada ja lihtne. Rohkem läks ehk aega Koorküla koobastega kui johan meid teiselepoole jõge juhatas ja siis oli päris pikk jooksmine, et õige koht leida. Paar punkti oli jälle piiriääres ja sealt tuli tükk maad tagasi sõita kuni sai suund võetud Taageperale. See kant oli minujaoks ikka päris tundmatu, osadel teedel sõitsin kindlasti esmakordselt. Porised, jäised ja uskumatult käänulised olid need, talud teeääres aga enamasti tühjad ja pikali kukkunud. Vastus oli juba käes kuid üks boonuspunkt sai Taageperas ikka võetud, 3 punkti jäi üldse võtmata.
Tulemuseks siis 3. koht Libekala järel. 2 nädalavahetust järjest võitis Kukemuna ja mina sain 3. koha.
TULEMUSED  PILDID  Korraldaja PILDID  Teekond GeoApes 

17.3.17

04.03 Halinga automuuseum

Peale võistlust kui autasustamine möödas ja enamus nelja tuule poole lahkunud, läksime Rauliga veel kõrvalhangaaris olevat automuuseumi vaatama. Peamiselt Vene autod aga üliheas korras, paljudel mustad numbrid. Kahjuks on seal ruumi suht vähe ja autod kõik üksteise kõrval ning tagant ja küljepealt neid ei näe. Paljude autodega seostub mingi mälestus lapsepõlvest ja oleks tahtnud ka aknast sisse piiluda. Sellegipoolest on tegemist väärt kohaga mida tasub külastada kui veneaegsed autod huvi pakuvad. Võrdluseks tooksin ehk Bauskas asuva Riia auomuuseumi filiaali kus käisin 2014 aastal. Veel kitsam oli aga eelmisel aastal külastatud Ogres asuv automuuseum. Hea, et Eestis ka veel heas korras autosid on, Lätlased läksid ju oma muuseumitega meist ammu mööda ja tegid ka Eesti lagedaks uunikumidest. Nüüd on veel käimata Riia muuseumis kus vahepeal suur remont oli ja ilmselt on palju muutunud võrreldes umbes 15a taguse ajaga kui seal 2 korda sai käidud. PILDID 





14.3.17

04.03 AO Talvekarikas Pärnumaal


Esimest korda olin ma Praalixx tiimi koosseisus koos Martiga kes tavaliselt Allanile kaarti loeb. Nüüd oli Marti aga ise roolis ja mina lugesin kaarti.
Autoks Forester, veidi uuem versioon kui Allanil. Ja see auto sobis sellesse teede olukorda väga hästi, madalamatest autodest oli lausa kahju, teedest ka muidugi kuid need olid mülkad juba enne meie tulekut. Start oli Halinga restoranist ja enamus rajast jäi idapoole maanteed kuid mõned punktid olid ka läänepool Halingast lõunas.
Kiirusepiirang oli seekord üsna keeruline, Tallinn-Pärnu maanteel 90, mujal 70 ja asulas 50, kusjuures asula piirid olid täpselt süsteemis märgitud ja nii me ühe asulamargi maha magasime ja oma trahvi saime.
 Õnneks see meie kohta ei muutnud. Läksime päripäeva ringile ja punkt 19 oli esimene probleem, lähim suurem tee oli läbi taluhoovi aga kui päris hoovi piirile jõudsime, oli selge, et edasi minna pole mõistlik, hiljem olla teistel seal isegi probleeme olnud.
Punkti võtmata ei tahtnud jätta, seega sõitsime tagasi ja käisime seal seda sopast põlluteed pidi. Ilmselt oleks olnud mõistlik rada tehes sinna talu juurde rist teha ja juba eos probleeme vältida. Järgmine arusaamatus tekkis 50 punktiga kus ma ei vaadanud mitte punast punkti ringi keskel vaid musta ja üritasin valelt poolt teed otsida seda liiniposti mida seal tegelikult polnudki, rajameistri eksimus, punkt oli küll õiges kohas aga hoopis truup oleks pidanud legendis olema. 22 punkti ei õnnestunud ka soovitud teed sõita, tõkkepuu ees. Kes vastupäeva ringi tegid, neile see ilmselt probleem polnud. Tulles tagasi kaardi kirdenurgast, oli aga ühel teel üks kastiga kaubik pargitud keset teed.
Õnneks kobis vana kähku rooli tagasi ja saime tast mööda.
Raja lõpuosas tegin ilmselt taktikalise vea, võtsime punktid 33-8-55-9 aga oleks pidanud 33-9 tegema ja siis hiljem 32-55-8-3 sest sealkandis olid teed ikka väga auklikud ja isegi Foresteriga ei saanud normaalselt sõita, ajakadu oli suur. Sellegipoolest tulime 4. ajaga. Kiirusetrahvid aga liigutasid võistlejaid veidi ringi ning tõusime 3. kohale. Praalixx sai ka sarja arvestuses 3. koha. Allveelaevnikud jäid neljandale. 2 esimest etappi olin ju allveelaevnik ja panin nüüd kokku punktid mis sain nendega ning viimase etapi kuid isegi sellisel juhul oleksin 4. kohale jäänud 1 punktiga. Seega sarja karikas Martile ja mina viisin koju selle etapi klaasitüki.


PILDID  TULEMUSED  TEEKOND GeoApes 


10.3.17

25.02 Tartu maraton

Esmakordselt toimus maraton lumepuudusel kunstlumest rajal Tehvandil mis kombineeriti osaliselt olemasolevatest radadest ja osaliselt tehti uut rada juurde. Mina olen seisukohal, et see oli igatahes parem variant kui maratoni järjekordne ärajäämine. Läksime Johani ja Taaviga starti laupäeval 15.00 ning tagantjärgi tean, et see oli hea otsus, sest see oli parimate ilmaoludega sõit. Nii laupäeva 2 varasemat kui pühapäeva 3 sõitu olid lume- või vihmasajus ning tugeva tuulega, meil aga tuli isegi päeike välja. Sõita tuli 5,5 ringi, ehk siis Ansomäel tuli käia 6 korda ja hüppetorni juures hobuseraua tõusul 5 korda. Kogu raja raskeim tõus oli ehk staadionilt Kunimäele, seal ühel ringil Teearu Karl ergutas mind ja hüüdis naljaga, et see on ebaõiglane, et amatöörid peavad seda tõusu 5 korda võtma kui nädal varem MK etapil profid ainult 3 korda seda sõitsid :-) MK kavas olid aga ka püksisääre ja Tehvandi tõusud, mida maratoonaritele ei pakutud, seda suusapuru poleks kokku suudetud enam korjata mis seal laskumistel oleks tekkinud, sest rajal oli ikka tohutul neid kes sel aastal esimest korda suusad alla said ja laskumistel väga hädas olid. Ühele sellisele ma isegi sõitsin otsa sest mõlemad kõrvalrajad olid hõivatud ja mul polnud võimalik ei pidurdada, ega kõrvale põigata. Õnneks lõppes see ainult ehmatusega ja jäime kõik püsti ja varustus terveks. Suuskade määrimine oli mul õnnestunud sest käisin 2 eelmist õhtut testimas ning kuigi olin oletanud, et kulutan 3h kanti aega, sain 34 kilomeetriga hakkama 2h ja 28 minutiga. Kahju, et enne meie starti rajamasin rajal ei käinud, seetõttu puudusid klassikajäljed tõusudel ja kuna öösel oli sadanud palju lund oli ka ülejäänud rada pehme ja üsna räsitud sellest päeva kolmandaks stardiks. Pidamine oli mul aga niihea, et oleksin võinud kõik tõusud jäljes sõita, nüüd aga tuli kääri astuda ning esimestel ringidel kippusin tõuse jooksma, siis tuli end rahustada, et kuhugi pole kiiret ja pole vaja ilmaasjata end väsitada. Joogipunktis ma ühtegi peatust ei teinudki, ainult 3 korral võtsin sõidupealt vastu pakutud jõujoogi. Väga tore võistlus oli ja sai end teistmoodi proovile panna. Statistika tagantjärgi on ka huvitav:
Oma sõidus sain 36. koha 193 lõpetanu hulgas mis andis M40 vanuseklassis 10 koha. Päeva kokkuvõttes olin 341. 1030 hulgas, vanuseklassis 66. Kokkuvõttes aga 1159. koht 2366 osaleja hulgas. Ma täpselt ei tea aga hetkel tundub küll, et see on mul kõigi aegade parim koht osavõtjate arvu suhtes. Tavaliselt olen ikka keskmisest tagapool olnud. Eks nüüd andis ikka tunda, et mul oli ca 360 km sel talvel sõidetud kui enamusel olid suusad maratoniks alles alla saadud.
TULEMUSED  Teekond GeoApes  PILDID Sportfotos 

8.3.17

13.02 Hyundai i30 Wagon

Kunagi varasemalt sai proovitud üht i20 luukpära, nüüd õnnestus paari päeva jooksul proovida i30 universaali. Tegemist oli 1,4 bensiinimootoriga Classic Plus paketiga kõige odavama otsa autoga mis on hetkel Tartu Topautos asendusautoks. Pimeduses võttis armatuurlaud vastu eredate siniste tulukestega nagu Volkswagenid, mingit erilist ekraani selles varustuses polnud, ainult raadio ja kellaaeg ning mõni funktsioon veel. See pisike ekraan oli aga meeletult ere isegi kõige tumedamas seades ja kui välja lülitasid noorkuu märgiga nupust siis olid automaatselt loobunud ka kellaajast - tobe. Olemas oli nii kiirushoidik kui limiit ning telefoni juhtimine roolilt, nuppude asetus muidugi erinev Suzukidest ja seetõttu esialgu harjumatu. Tagumised parkimisandurid tundusid ka toimivat kuigi nagu teistelgi autodel siis ajas neidki iga põõsaoks ärevaks juba kaugelt. Kliimaseadet polnud ja konditsioneer oli ühetsooniline. Istmed üllatavalt mugavad ja ruumi oli ka tagaistmel. Pakiruum samuti mahukas. Varurattast võis und näha, väike kompressor ja vaht pakiruumi põhjas on tänapäeval standardiks kujunenud. Üsna pika telgede vahe tõttu on sõit väga stabiilne ja maanteel lausa puhkab roolis. Numbrite järgi ainult 74kw andsid endast tunda siiski rohkemana kui S-Crossi suurem number ja jõudu oli piisavalt. Pimedas oli palju abi pööramisel süttivatest udutuledest mis päris palju küljele näitasid, samas kaugtuled näitasid küll kaugele aga kahjuks väga kitsa vihuga ja liiga palju paremale. Mäletatavasti kunagi proovitud i20 kaugtuled olid lausa nii halvad, et pimedas pidi auto enne kurvi seisma jätma ja siis taskulambiga vaatama minema kuhu poole üldse kurv keerab ja mis seal teiselpool on...
Kokkuvõttes jättis see auto juba päris hea mulje võrreldes selle i20-ga ja kui sõitmine piirdub maantee ja linnaga siis võib täiesti soovitada, garantii ju ka pikk. Maastikule sellega asja pole, lumisest tõusust läks peale stabiilsuskontrolli väljalülitamist küll metsiku kaapimisega üles aga jää puhul jäi lamellrehvidega hätta. Üks tuttav oma suht uue Dacia Loganiga oli aga nii hädas, et lõpuks esinduses õpetati teda ESP kaitset välja võtma sest tol autol isegi puudub nupp selle välja lülitamiseks...









7.3.17

12.02 Firmaspordi rogaini raja mahavõtmine

Kui eelmine aasta Saaremaa Hulkuri autoorinteerumiselt naastes läksin ma öösel kaht autot mudast välja tõmbama, siis seekord hoopis ühe päeval toimunud orienteerumise punkte maha võtma. Jalgsi kõiki punkte sülle korjata on väga ebamugav ja eks ma olin pikast sõidust väsinud, ka seega sai autoga liigutud ja siis 1-2 lähimat punkti ära toodud ning jälle edasi liigutud.

2.3.17

27.12.2015 vanad pildid

Leidsin mälukaardilt paar huvitavat pilti natuke rohkem kui aasta tagant kui uut objektiivi sai proovitud.







1.3.17

11.02 AO Hulkur Saaremaa "Tunnusta Lindu"

Hulkuri sarja autoorienteerumine Saaremaal. Kvalifikatsiooniks oli discgolf mäeotsast alla korvi mis meile sobis, ma polnud küll talvel ketast kätte võtnud, kuid sellegipoolest õnnestus oma voor võita. Rajale läksime päripäeva, nii oli enamus punkte esimeses pooles teepeal. Esimesed probleemid tekkisid 15. punkti leidmisel kus kaart ja tegelikkus kokku ei läinud ja GPS kaart veel omamoodi asjast arvas, lõpuks oli ka tee üldse suletud mingite laskeharjutuste tõttu. Peale mõningast ekslemist sai õige koht leitud kuid siis läks veel aega vastuse leidmisega kuna isegi mäeotsa ronides polnud midagi näha ja vajalik betoonsein avaldus alles vahetult enne loobumist. 7. punkti juurest suundusime rannikule kahe punkti järgi kuid peale mõnekilomeetrist sõitu muutusid rööpad nii sügavaks, et madala Volvoga polnud edasi enam asja, ots ringi ja jälle suur ajakulu :-( Panga pank oli tuttav koht ja kaardi järgi oli ka selge kust punkti otsida, kuid parkla sissepääsu juures polnud midagi mis mõnele küsimusele vastaks, vaadatud sai ka metsa ja panga äärele. Siis sai läbi loetud kõik infotahvlid parklas ja isegi edasi mindud kuigi kaardi järgi sinna asja ju polnud. Pikast jooksmisest oli juba nii külm, et väga põhjaliklt ei kamminud seal kõike ja nii jäigi see neetud päiksekell üle vaatamata, ma küll mõtlesin selle peale aga ei mäletanud, et seal miskit kirjas oleks olnud ja loobusin viimastest sammudest. Nüüd olime juba niipalju aega raisanud, et üks keelumärgi lähedal aga maanteest kaugel olev punkt tuli vahele jätta, siis oli lootus, et saame ülejäänud võetud. Küsimuses olid ikka lüngad sees ja lõplikult sime selle kokku alles siis kui kõik järgijäänud punktid võetud. 16. punkti juures oli meil juba nii kiire, et lugesin küsimust poolikult ja vaatasin ka vastuse valesti, seega tulime ca 1km kauguselt veel tagasi uuesti ja õieti vaatama. Kui viimane punkt võetud ja kontrollajani ca 10 min, siis polnud enam ega süveneda ning olenemata, et me ei teadnud selle 2. punkti asukohta, oli ainuke loogiline vastus Kuressaare, mis osutus aga valeks. Alles praegu märkasin, et see Linnusitamaa on ka siia kaardile kirjutatud, võistluse käigus ma seda kirja ei märganud kuigi asukoha me tuvastasime. Ehk läks siis suht Linnusitamaale see võistlus meie jaoks. Ega Saaremaale saabuminegi oli olnud pahaendaline kui esimesi pilte tehes fotoka aku tühjaks osutus ja laadija oli kaasa võetud ainult mõttes..
TULEMUSED   Korraldajate PILDID  TEEKOND GeoApes