Ei Lätile 4. päev

Päev algas pika asfaldisõiduga tiheda liiklusega maanteel kuni jõudsime veel tihedama liiklusega maanteele ehk Riia ringteele, mida pidi möödusime ka Riia hüdrojaamast. Botaanikaaia otsimine oli ka omaette seiklus, sest üks lindike ristmikul ei andnud mingit infot kuhu suunas peaks minema. Lõpuks oletetud suunas paar kilomeetrit liikudes tuli kahtlus peale ja sai suurema seltskonnaga hakatud kohalikelt teed küsima, olime tõesti õiges kandis aga minna veel oli. Botaanikaaed ise oli suur pettumus, ekskursioonile jõudsid ainult saateautodega tulijad, kasvuhoone oli kinni ja 3km pikal ringil mille ma kaardijärgi seal tegin oli näha ainult mõned äraõitsenud roosid.
Lintide puudus jätkus ka teel Liberti kasemahlakeldri juurde rääkimata sellest, et teekond ei kattunud kaardil olevaga. Kui pea pooleteisetunnine ootamine unustada, siis oli see kasemahlateema väga huvitav, tüüp kogub oma konstrueeritud lahendusega kaasikutest mahla ja teeb siis veini ja šampust. Väga põnevalt rääkis kah. Nüüd oli aga aeg otsas ja saun tuli vahele jätta ning lõpetamisele kiirustada. Selle algus ka venis ja kui sii lõpuks pihta hakkas, oli vaatajaid ainult paarkümmend. Kohalikud poisid/tüdrukud aga olid päris korralikud tantsud ette valmistanud. Esimest korda matka ajaloos ei öelnud lõpetamisel ükski korraldaja sõnagi ja vaikselt mindi laiali. Siiski saime Sulevilt teada, et saun on veel lahti ja nii läksime sinna. Väljast plekiga ülelöödud tööstushoone, sees aga veneaegne saun suure leiliruumiga kus neljandik ruumist oli ahi, leili visati ahjuuksest sisse. Termomeetri osuti oli maksimumist ehk 140 kraadist üle põhjas ja kuna ma suutsin seal olla minut või paar, siis oli see ka tõepärane.
Kõik ülejäänud PILDID ON SIIN