22.08 Ei saa Lätita 3. päev

Sellel päeval ajas üks jama teist taga. Läti eepose etendusel kiirustati, sest Uldevana loss pidi juba ootama. Vahepeal oli ka üks pisike joakene mida nägid ainult need, kes sattusid teeotsast mööda sõitma kui Sulev seal juhtus olema. Siis juhatasid lindid jõeäärde ja seal katkesid, lõpuks läksin suurele teele tagasi ja otsisin uuesti raja üles. Ja siis jõudsime juba keraamikakotta ning sai selgeks, et see loss oligi leidmata jäänud peaaegu kõigil. Mismoodi paar inimest rohkem kui sajast selle leidsid jäigi arusaamatuks. Kegumsi hüdroelektrijaama tamm pidi olema suletud ja saateautod saadeti kümnete kilomeetrite pikkusele ümbersõidule Riia kaudu kuid ka see oli valeinfo, tamm oli avatud tegelikult. Ekskursioon hüdrojaama oli aga kõigi seniste läti matkade kõige suurem fiasko. Ei taha seda jama mis seal toimus isegi meenutada enam. Edasine tee laagrisse kulges juba vihmas. Sellegipoolest ei edenenud meil selle päeva ülesanne võimalikult pikk vihmauss leida, kasu polnud ka Pirje leitud vihmaussikasvandusest, seal olid ainult lühikesed ussid. Pesemisvõimalused olid aga nigelad, väljareklaamitud saunakeskus oli alles ehitusjärgus, ja ainukese korraliku sauna ainuke dušš oli ka jääkülma veega.
Õhtul toimus veel meeskonnamäng kus rauast pall tuli umbes 10m pealt ühe toki lähedale visata, seal läks meil hästi, parim tulemus, samuti läks hästi 15. aastapäeva üritusel kus Karumsite kimp ja õhupallid Liisi abil žürii üles sulatasid.