21.08 Ei saa läbi Lätita 2. päev

Päev algas kiigepargiga. Nagu tavaliselt olin hommikul üks viimaseid laagrist lahkujaid, seega ei jäänud seal kiikumiseks ka eriti aega kui just ei tahtnud kõigist maha jääda. Kinomuuseum oli kuidagi tagasihoidlik ja erilist muljet ei jätnud. Madliena koduloomuuseum tõi aga silmeette lapsepõlve, Lenin ja muu selline atribuutika. Päevane ülesanne oli ka sealse koera nimi tuvastada, saime teada, et koeri hoopis 2 ja see kes esialgu välja polnud oli just selle keerulise nimega mida meil vaja oli. Jälle oli rada erinev kaardile kantust ja järgnes 26km pikk ülitüütu asfaldiots pea noolsirgel teel. Skriveris hakkas üks igavene jama, pidi olema lehmakommivabrik ja oli ka kuid kuulujutu tasemel liikus info, et see pole õige koht. Pidavat edasi minema aga kuhu, seda ei teadnud keegi. Peale mõningast sõitmist oli neid ekslejaid juba kümneid ja sai otsustatud tagasi minna kuid viimasel hetkel keegi sai ikka korraldajad telefoniga kätte ja täpsema selgituse kuhu minna. Nägime kuidas lehmakomme tehakse ja saime ka ise teha ja maitsta. Nüüd tuli üks hull kruusane tõus ja mõned kilomeetrid põlluteid kuni ühel ristmikul oli silmaviit vasakule ja rattaviit paremale. Mingit infot, et mis seal vasakul olema peaks ei olnud. Jälle helistamine ja saime teada, et 3 km kaugusel jõgi. Sai siis käidud aga vaadata polnud seal midagi, miks üldse sellise ajuvaba edasitagasi otsa tegema pidi ei tea, loogilisem oleks olnud seal lehmakommitehasest otse ju sinna jõeäärde sõita. Vahepeal täitus ka minu ratta odomeetril 19000km ratta ostmisest saadik 2000a maikuust. Pole nagu eriline näitaja paljudega võrreldes.
Õhtul laagri kõrval oli päris omapärane küülikute linnak.