21.09 TRM vol2

Pukka jõudes olin tõusnud 90 kohta. Varsti oli jälle kuulda sireene ja seljatagant tulnud kiirabi mattis kõik tolmupilve. Keegi oli enne Meegastet laskumisel liivas kukkunud. Astuvereks tõusin juba 140 kohta. Kuna vähemalt viimasel kahel aastal olin ilma peatumata sõitnud kuni Paluni aga seal oli iga kord juba nälg majas, siis seekord oli plaan miskit haarata juba Astuveres. 2 kurki, 1 banaan ja edasi. Peale Astuveret on märjematel aastatel ikka paras sumpamine olnud, seekord tolmas ja metsateedel kiirus ei langenud. Palule jõudsin veel 50 kohta kõrgemal ja õnnestus peatumata haarata uus joogipudel. Hellenurmeks sain mööda veel 60-st. Kuna enesetunne püsis jätkuvalt suurepärane, siis tundus hea idee tempot tõsta. Ilmselt tegid seda ka enamus teisi sõitjaid, sest edasi jäi mulle ette ainult 40 ratturit. Viimasel 4-jal kilomeetril vähemalt ei saanud minust keegi enam mööda. Koht tuli küll viletsam kui eelmine aasta, kuid aeg oli üle 40min parem. Ja et päev täiuslik oleks, sai rattaga tagasi Otepääle sõidetud.