4.5.14

27.04 Tartu Xdream

Kuna JIT-Team oli selleks hooajaks eelregistreerunud ainult Haapsalu etapile, siis nüüd Tartusse segavõistkonnana minnes ei lasnud süsteem sama nime kasutada, nii saigi seekordseks nimeks ITJ-Team, ehk siis Iljar, Theo, Jaanika. Jaanika oli varem aastaid B rajal käinud, nüüd siis esmakordselt A rajal. Rattad tuli jätta laululava lähedale ja autod Ülikooli spordihoone juurde, sealt juba jalgsi starti raekoja platsile. Seekord lasti B rada enne minema ja A ning C startisid koos. Algas see väikse ülesandega, nimelt tuli läbi käia 5 mälestusmärki Toomemäel ja siis nendel mälestusmärkidel olijate vanuste järjekorras kõik kolmekesi punktid sealt postamentide juurest võtta. Loomulikult eeldati siin võistkonna hargnemist aga meie sellist luksust omale lubada ei saanud, seega sörkisime järjest kõik läbi ja siis juba õiges järjekorras uuesti. Muidugi oleks olnud loogiline Kristjan Jaak Petersoni ausamba juures kohe SI ära torgata aga see tuli pähe alles 100kond meetrit eemal ja nii me siis seda Toomemäe nõlva 1kord üleliia forsseerisimegi. Ratastega läbi linna Raadile, pimedast punkrist kiiresti punkt käes, sai kohe seal kõrval ka metsiku rehvihunniku otsa ronitud. Siin ka mõned fotod meie saabumisest rehvimaailma, 39 oli meie number. Raadi mõisapargis sai tõukeratastega valikorienteeruda 4 punkti 7-st. Ja kohe seal lähedal oli seikluspark kus üks liige - mina, sai trossil sõita ja ülejäänud 2 Segwayga tiiru teha. Ratastega Kaunase, vabandust Atlantise (mis ajast peale on Atlantis Tartu sõpruslinn??) juurde ja seal lennutas Jaanika lendava taldriku esimesel katsel korvi. Joostes Anne kanali äärde, sealt kanuu kaenlasse ja jõkke. Järgnes süstaslaalom kanuuga, kõik 3 liiget pidid väravad läbima, vähemalt ühe väravaga läks meil nihusti sest üks tuvastamata lennuvahend (UFO ?) takerdus meie peakohal nööridesse ja viis värava oma kohapealt üldse ära, igatahes pidime mõladega end kaitsma, et mitte kõikuvate väravapostidega piki pead saada ja vaatama kas see helikopteri laadne toode ise ka meile kaela soovib kukkuda. Läks siiski õnneks ja lennuõnnetus piirdus ainult intsidendiga mida ilmselt keegi uurimagi ei vaevu. Selle vaenuliku drooni rünnak meile (punase kanuuga) on nähtav ka ametliku video lõpus. Lisaks olen mina videole jäänud trossilaskumisel. Kanuuetapp ehk oligi ainuke tüütu element oma pikkuse tõttu sel võistlusel, lisaks käisid närvidele kihutavad kaatrid oma lainetusega. Kuna Theo keeldus viisakalt ujumast, siis tuli ka kõigi punktide uures kanuuga ära käia. Kanuule järgnenud jalgsietapil selgus, et minu joogikott on ainuke vedel tagavara meil, kõik ülejäänu oli ratastele jäänud, nii tuli sellega kokkuhoidlikult ümber käia sest joogipunkt ootas alles peale rulluisku aga päev oli (väga)palav. Uiskudel Ihastest kesklinna suunas liikudes jäi mul tähelepanuta võimalus õllespordihalli tagant Sõpruse silla alt läbi minna ja ületasime tee ülekäigurajalt. Ma tõesti ei teadnud, et sealt silla alt läbi pääseb (autoga üle silla olen muidugi 10neid kordi sõitnud..). Tagantjärgi rahulikult kaarti uurides muidugi võib oletada et see tumeroheline peenike joon ehk tähendabki rattateed kuid võistlusolukorras ei tulnud see pähegi, eriti kui sellise kaardi lugemiseks tingmärkide legend ju puudus. Lisaks oli rullirajal veel niipalju märkimisväärset, et Jaanika kukkus sest rattad kiilusid teadmata põhjusel kinni, hetk hiljem oli aga kõik jälle korras. Katkised püksid olid ka ainuke (suurem) kadu selle intsidendi tagajärjel. Lisaks kihutasid üle rattatee meie eest läbi 3 ATV-d kadudes inimeste vahelt kõnniteid pidi teadmata suunas. Neid jäi aga meenutama kruusa ja killustikukividega kaetud rattatee kus pidime rullidega laveerima et mitte kukkuda. Rattalõik tagasi vahetusalasse ei vääri märkimist, küll aga seal olev BMX krossirada kus rahulikult oma ringi veeresime sest hoiatati, et palju oli kukkumisi olnud. Supilinnast oli kaardile järgi jäänud valge laik mõne punase kriipsuga, ehk joonorienteerumine. Kuskil sellel sakilisel joonel pidi 3 punkti olema ja iga liige pidi erineva võtma. Erilist eksimisohtu polnud, seega hargnesime, siiski mitte 3-ks. Jaanikal polnud telefoni kaasas, seega läksid nad Theoga koos ja mina üksi. Järgmise punkti eel saime uuesti kokku ja ootaski ees viimane ülesanne Kaarsillal. Mis see võrgul ronimine ära ei ole aga igarahes hinge tõmbas ikka päris kinni kui olin poolel teel tagasi üles. Minut või paar rippusin võrgu küljes ja taastusin. Hiljem sadas vähemalt üks võistleja seal ka vette, seega polnud päästepaat läheduses asjata. Tulemused

Kommentaare ei ole: