Eelmine aasta sai korra turistiklassis kaarti loetud aga seekord originaal (laias laastus TR1). Võistkonnaks "Augutäide" ning autoks suur "kultuurimaja" Patrol.
Ei auto ega ka ülejäänud ekipaaz polnud originaali varem sõitnud. Enne võistlust erilist eelinfot polnud ja tegelikult läksimegi rajale suht teadmatuses eesootavast. Olime saanud GPS koordinaadid punktide kohta kus käia tuleb aga lisaks olid mingid JP ehk juurdepääsupunktid mille loogikast ei saa ma siiani aru. Algul tundus, et need on suurelt teelt mahapöörded kohtades kus tohib metsa minna aga kui ühe JP juurde ei õnnestunud eravalduse ja kettide tõttu pääseda siis ei saanud enam millestki aru. Hiljem selgitati, et oleks pidanud hoopis metast teedeta maastikku pidi kaks JP punkti järjest läbima, et järgmise punktikobarani jõuda. Ühesõnaga loogikat ei maksa sealt otsida. Lisaks ei anna need JP punktid ka mitte ühtegi punkti ja neid pole tegelikult ka olemas, lihtsalt kohale viitavad koordinaadid. Kontrollpunktid aga olid numbriga tahvlid mis nööriga kuskil puuküljes ja siis tuli autoga nii lähedale sõita, et võistleja ulatus käega kinni hoidma nii autost kui tahvlist. Sellest tuli siis pilt teha ja nende piltide alusel siis punkte jagatigi.
Ühesõnaga 10kond minutit peale starti saime ka ise punktid GPSidesse (kusjuures väga vaevaliselt)ja arvutisse laetud. Punktid olid antud mälupulgale gpx, wpt, cdx, dbf ja txt formaadis. Arvutis võtsin ette APSinfo ja see oli täiesti sobiv antud ürituseks, kõik vähegi vajalik oli kaardil näha.
Jõudnud esimeste punktideni Lehtse turbakarjääride juures tuli selgus majja (autosse tegelikult), et ega autos väga istuda ei saa, tuli GPS kätte võtta ja punkt üles otsida, siis vaadata kust eelmised jäljed tulnud ning neid pidi autole vastu minna. Nüüd auto ees kõndida uuesti punktini ja tihedama metsa korral ka tagasi vähegi teemoodi objektini, ehk siis vähemalt kilomeeter jooksu/jalutamist iga punkti puhul. Kahjuks minu Dakota aga tegi esmakordselt sellise tüki, et peale võistlust kadus kogu träkk, seega ei teagi kui palju siis trenni tegin, 10-15km kindlasti sai jalgsi mütatud. Suure auto jaoks oli metsas kitsas ning tulemuseks mitmed mõlgid, mida küll juht üritas kõigest väest vältida. Korra olime ka olukorras kus ei saanud ei edasi ega tagasi, siis aga saime abi kaasvõitlejatelt kes vintsisid läbi ploki meie ahtri külgsuunas ning saime puudevahelt välja.
Mõned punktid sai vahele jäetud sest kaasvõistlejate sõnul oli "tee" sinna muutunud mülkaks ja eeldas ca 200m vintsimist. Meie suure raske kolaka jaoks polnud see aga just rõõmustav väljavaade. Vints oli muidugi olemas ja seda läks ka korduvalt vaja, kuid eelistasime seda kasutada hädakorral, mitte ainsa liikumisvahendina. Alati tuli kindel olla, et on läheduses ka puid mille külge vintsida ning kahtlases kohas olevaid punkte võtta saba ees, sest siis jäi võimalus vintsi abil sealt ka elusalt põgeneda. Ühes rabapunktis oli suur abi rajameistrist kes samal ajal sinna sattus, sest muidu oleksime päris kaua pidanud ootama kuni keegi lähedusse satuks ja meile ankruks oleks nõus olema. Meie raske auto lihtsalt vajus sisse ja ca 100m polnud ühtegi puud kuhu trossi kinnitada.
Ühesõnaga lõbus oli, tulemus 9. koht 15 hulgas polnud ka paha sest jätsime vahele publikukatse mis tundus autole üle jõu käivat.
Pildid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar