21.05 Madsa päevak

18.05 Kuidas elad, Märjamaa? 3. päev

Selle päeva atraktsioonid algasid laagri lähedal – hirvepark. Millalgi 60ndate ja 80ndate vahel oli seal Vana-Vigalas olnud aiaga piiratud hirvepark aga siis leiti, et hirved mõjuvad pargile halvasti ja lasti lahti, osa neist ka Hiiumaale. Järgmine peatus oli raudteejaamas kus Küllo Arjakas rääkis sealkandi kitsarööpmelise raudtee ajaloost. Mulle oli üllatus, et see silikaadist jaamahoone oli ehitatud 30nadate algul, ei osanud nagu silikaati nii vana ajaga seostada. Edasi Kivi-Vigala ja Velise. Kui seni olime enamvähem graafikus püsinud, siis Velisele jõudsime Taaviga ca 1,5h varem kui ettenähtud ja pidime puuvarjus aega parajaks magama. Hoopis huvitavam kot oli aga Sillaotsa talumuuseum kus väljas aurumasinast veneaegsete isetehtud väiketraktoriteni. Sai ära nähtud (ja muidugi kuuldud) kuumpeamootori käivitamine, seda olin kunagi Soome rattaretkel ka näinud. Talust lahkudes muutus ka taevas tumedamaks ja tekkis oht, et retke lõpuks ka märjaks saame. Siiski sadu me ei saanud. Kuivalt möödus ka retke lõpetamine Marko Matvere ja Peep Rauni kontserti kuulates. Kõik Pildid

17.05 Kuidas elad, Märjamaa? 2. päev

Peale külma ööd tõotas tulla veel kuumem päev kui eelmine. Ees ootas ca 100km rada mitmete huvitavate sildadega, sillad olidki selleaastase retke üks teemasid.

Hommikul toimus ka pesakastide paigaldus tundmatutele lindudele. Taavi pani ka ühe karbi puukülge ning see sai ka minu ja Piiksu nime peale, koordinaadid said salvestatud ja tahaks kunagi tulevikus kontrollida kuidas linnukid selle vastu võtsid.

Järgnes peatus Sipa pärna ja Luiste piimapuki juures, üsna vähe selliseid järgi jäänud, antud isend päris ausamba staatuses.

Teenusel aga oli lõunapaus, seal sai tutvuda keskkonnabussiga ja seal sees leiduvaga nagu näiteks puutükid, prügi ja karusnahad. Kasari sillale jõudes oli juba päiksest suhteliselt siiber ehk käsivartel nahk juba valutas kergelt, loomulikult polnud päiksekreem meeles olnud asju pakkides. Olime graafikust üsna ette jõudnud ja seega pidime aega parajaks tegema enne kui koori kontsert hakkas.

Joogivesi hakkas ka lõppema. Laagrini oli veel pikk maa kruusateed ja selle jooksul janu aina suurenes ning kui Vana-Vigalasse jõudsime, siis oli pood väga oodatud. Seda aga ei osanud arvestada, et järjekord kestab 40 minutit, paljud jõudsid kassani tühjade jäätisepaberite ja poolikute joogipudelitega. Vahepeal jõudis poe sulgemise aeg kätte ja müüjat üldse ei huvitanud, et saaks aasta parima käibe teha, lubas ainult seesolijad ära teenindada kuid kes uksetaga olid need ka sinna jäid. Turumajandus ilmselt sinna poodi polnud jõudnud või vähemalt ei saanud ta mingit kasu suuremast müügist.

16.05 Kuidas elad, Märjamaa? 1. päev

Üle pika aja (10a.) sai ette võetud roheliste retk. Omal ajal jäi käimine pooleli kui retk sattus pidevalt jooksumaratoniga samale nädalavahetusele. 2 päeva rattasadulas, siis õhtul/öösel sõit Otepääle ja hommikul 23km joostes otsa, mingil hetkel tundus see liig ja nii jäigi retk kaotajaks. Vahepeal vist Saaremaa oli teisel nädalavahetusel aga kuna ükski sõber polnud minemas, siis ei hakanud ka ise nii pikka teed ette võtma. Nüüd aga oli ka Taavi minemas ja eks tuttavaid nägusid tõotas seal rohkemgi olla. Kuna Taavi pidi jõudma alles reede õhtul, siis oli ka minul sama plaan aga viimasel hetkel sai ümber mõeldud ja kuna tööjuure ka miskit ei põlenud, siis läksin ikka varem, küll mitte varahommikul, et oleks 11.00 avamisele jõudnud. Märjamaal käis ratturite kogunemine täie hooga hoolimata sellest, et suurem osa juba raja oli, pakiautodki olid veel seal. Tamme külas kus oli lõunapaus, jõudsin järgi Piiksule ja Ergole - nemad olid esimesed tuttavad näod. Sealkandis oli ka üks vesi(villa)veski kus näidati üleelmisest sajandist pärit seadmetega lõnga tootmist. Edasi oli peatus Jalase külas ja siis juba laagripaigas Varbola linnuses. Osa rahvast sai telkima linnusesse, ülejäänud pidid üle tee metsa pugema, nii saigi seal noaga väike raie teostatud, et enamvähem tasane pind telgijaoks tekitada. Telgi pidi Taavi tooma aga tema polnud veel kodust tulemagi hakanud. Nii olin ma esialgu ainult maaomanik ja kinnisvara puudus, oma väärtuslikuma vallasvara aga parkisin seniks Piiksu telki. Söögiks oli supp ja kanakartuli salat. Joogiks ainult tee ja seegi sai tsisternist varsti otsa. 10a taguse ajaga võrreldes oli muutunud niipalju, et plast/pappnõud oli asendunud loodussõbralikumatega kuigi minuarust oleks õigem ikka igaühel oma nõu ise kaasa lohistada. Kruusi olingi kodust kaasa võtnud. Varsti saabus ka Mattias kes oli maadelnud kummipurunemistega. Enne Taavi saabumist sai veel filme vaadatud, eriti häiris mind see toidu äraviskamise film, midagi nii jälki pole ma näinud ehkki teadnud vist ikka olen. Õhtu muutus külmaks ja ööjooksul sai enamus riideid selga pandud, et sooja saada.

15.05 Pühajärve päevak

Erandkorras oli see kolmapäeva asemel neljapäev sest tegu oli Eestimaa orienteerumispäevaga. Ühesõnaga taheti teada kui palju inimesi üle Eesti korraga metsa läheb. Muudel päevadel ju käib paras maakondade segunemine, näiteks käivad Otepääl nii Tartu, Põlva kui Võru inimesed kes ka oma päevakutel käivad. Pühajärvel läks Murrumetsa 109 inimest, mis on viimase 2a rekord. Tulemused

14.05 Premium 7 temposõidu 2. etapp Kambjas

Teine etapp oli minujaoks osaliselt uus, nimelt kattus algus eelmisega, kuid siis ei pööratud mitte tagasi, vaid Sirvaku kaudu teist teed pidi tagasi, kokku 16km. Tee oli minujaoks võõras, seega väga ei pingutanud ja ega asfaltki Sirvaku ja Kambja vahel mõnus olnud. Tulemused Uudis Rattaproffide pildid

11.05 32. TJM

Vaikselt omas tempos sai see läbi sörgitud, aeglasemalt kui kunagi varem.. Pilte näeb siit

07.05 Hummuli päevak

03.05 VI Suur Maasturite kevadsõit Lehtses

Eelmine aasta sai korra turistiklassis kaarti loetud aga seekord originaal (laias laastus TR1). Võistkonnaks "Augutäide" ning autoks suur "kultuurimaja" Patrol.

Ei auto ega ka ülejäänud ekipaaz polnud originaali varem sõitnud. Enne võistlust erilist eelinfot polnud ja tegelikult läksimegi rajale suht teadmatuses eesootavast. Olime saanud GPS koordinaadid punktide kohta kus käia tuleb aga lisaks olid mingid JP ehk juurdepääsupunktid mille loogikast ei saa ma siiani aru. Algul tundus, et need on suurelt teelt mahapöörded kohtades kus tohib metsa minna aga kui ühe JP juurde ei õnnestunud eravalduse ja kettide tõttu pääseda siis ei saanud enam millestki aru. Hiljem selgitati, et oleks pidanud hoopis metast teedeta maastikku pidi kaks JP punkti järjest läbima, et järgmise punktikobarani jõuda. Ühesõnaga loogikat ei maksa sealt otsida. Lisaks ei anna need JP punktid ka mitte ühtegi punkti ja neid pole tegelikult ka olemas, lihtsalt kohale viitavad koordinaadid. Kontrollpunktid aga olid numbriga tahvlid mis nööriga kuskil puuküljes ja siis tuli autoga nii lähedale sõita, et võistleja ulatus käega kinni hoidma nii autost kui tahvlist. Sellest tuli siis pilt teha ja nende piltide alusel siis punkte jagatigi.

Ühesõnaga 10kond minutit peale starti saime ka ise punktid GPSidesse (kusjuures väga vaevaliselt)ja arvutisse laetud. Punktid olid antud mälupulgale gpx, wpt, cdx, dbf ja txt formaadis. Arvutis võtsin ette APSinfo ja see oli täiesti sobiv antud ürituseks, kõik vähegi vajalik oli kaardil näha.

Jõudnud esimeste punktideni Lehtse turbakarjääride juures tuli selgus majja (autosse tegelikult), et ega autos väga istuda ei saa, tuli GPS kätte võtta ja punkt üles otsida, siis vaadata kust eelmised jäljed tulnud ning neid pidi autole vastu minna. Nüüd auto ees kõndida uuesti punktini ja tihedama metsa korral ka tagasi vähegi teemoodi objektini, ehk siis vähemalt kilomeeter jooksu/jalutamist iga punkti puhul. Kahjuks minu Dakota aga tegi esmakordselt sellise tüki, et peale võistlust kadus kogu träkk, seega ei teagi kui palju siis trenni tegin, 10-15km kindlasti sai jalgsi mütatud. Suure auto jaoks oli metsas kitsas ning tulemuseks mitmed mõlgid, mida küll juht üritas kõigest väest vältida. Korra olime ka olukorras kus ei saanud ei edasi ega tagasi, siis aga saime abi kaasvõitlejatelt kes vintsisid läbi ploki meie ahtri külgsuunas ning saime puudevahelt välja.

Mõned punktid sai vahele jäetud sest kaasvõistlejate sõnul oli "tee" sinna muutunud mülkaks ja eeldas ca 200m vintsimist. Meie suure raske kolaka jaoks polnud see aga just rõõmustav väljavaade. Vints oli muidugi olemas ja seda läks ka korduvalt vaja, kuid eelistasime seda kasutada hädakorral, mitte ainsa liikumisvahendina. Alati tuli kindel olla, et on läheduses ka puid mille külge vintsida ning kahtlases kohas olevaid punkte võtta saba ees, sest siis jäi võimalus vintsi abil sealt ka elusalt põgeneda. Ühes rabapunktis oli suur abi rajameistrist kes samal ajal sinna sattus, sest muidu oleksime päris kaua pidanud ootama kuni keegi lähedusse satuks ja meile ankruks oleks nõus olema. Meie raske auto lihtsalt vajus sisse ja ca 100m polnud ühtegi puud kuhu trossi kinnitada.

Ühesõnaga lõbus oli, tulemus 9. koht 15 hulgas polnud ka paha sest jätsime vahele publikukatse mis tundus autole üle jõu käivat. Pildid

30.04 Trepimäe päevak

Kuna jalad olid Xdreamist veel kanged, siis sai valitud rada 2.

27.04 Tartu Xdream

Kuna JIT-Team oli selleks hooajaks eelregistreerunud ainult Haapsalu etapile, siis nüüd Tartusse segavõistkonnana minnes ei lasnud süsteem sama nime kasutada, nii saigi seekordseks nimeks ITJ-Team, ehk siis Iljar, Theo, Jaanika. Jaanika oli varem aastaid B rajal käinud, nüüd siis esmakordselt A rajal. Rattad tuli jätta laululava lähedale ja autod Ülikooli spordihoone juurde, sealt juba jalgsi starti raekoja platsile. Seekord lasti B rada enne minema ja A ning C startisid koos. Algas see väikse ülesandega, nimelt tuli läbi käia 5 mälestusmärki Toomemäel ja siis nendel mälestusmärkidel olijate vanuste järjekorras kõik kolmekesi punktid sealt postamentide juurest võtta. Loomulikult eeldati siin võistkonna hargnemist aga meie sellist luksust omale lubada ei saanud, seega sörkisime järjest kõik läbi ja siis juba õiges järjekorras uuesti. Muidugi oleks olnud loogiline Kristjan Jaak Petersoni ausamba juures kohe SI ära torgata aga see tuli pähe alles 100kond meetrit eemal ja nii me siis seda Toomemäe nõlva 1kord üleliia forsseerisimegi. Ratastega läbi linna Raadile, pimedast punkrist kiiresti punkt käes, sai kohe seal kõrval ka metsiku rehvihunniku otsa ronitud. Siin ka mõned fotod meie saabumisest rehvimaailma, 39 oli meie number. Raadi mõisapargis sai tõukeratastega valikorienteeruda 4 punkti 7-st. Ja kohe seal lähedal oli seikluspark kus üks liige - mina, sai trossil sõita ja ülejäänud 2 Segwayga tiiru teha. Ratastega Kaunase, vabandust Atlantise (mis ajast peale on Atlantis Tartu sõpruslinn??) juurde ja seal lennutas Jaanika lendava taldriku esimesel katsel korvi. Joostes Anne kanali äärde, sealt kanuu kaenlasse ja jõkke. Järgnes süstaslaalom kanuuga, kõik 3 liiget pidid väravad läbima, vähemalt ühe väravaga läks meil nihusti sest üks tuvastamata lennuvahend (UFO ?) takerdus meie peakohal nööridesse ja viis värava oma kohapealt üldse ära, igatahes pidime mõladega end kaitsma, et mitte kõikuvate väravapostidega piki pead saada ja vaatama kas see helikopteri laadne toode ise ka meile kaela soovib kukkuda. Läks siiski õnneks ja lennuõnnetus piirdus ainult intsidendiga mida ilmselt keegi uurimagi ei vaevu. Selle vaenuliku drooni rünnak meile (punase kanuuga) on nähtav ka ametliku video lõpus. Lisaks olen mina videole jäänud trossilaskumisel. Kanuuetapp ehk oligi ainuke tüütu element oma pikkuse tõttu sel võistlusel, lisaks käisid närvidele kihutavad kaatrid oma lainetusega. Kuna Theo keeldus viisakalt ujumast, siis tuli ka kõigi punktide uures kanuuga ära käia. Kanuule järgnenud jalgsietapil selgus, et minu joogikott on ainuke vedel tagavara meil, kõik ülejäänu oli ratastele jäänud, nii tuli sellega kokkuhoidlikult ümber käia sest joogipunkt ootas alles peale rulluisku aga päev oli (väga)palav. Uiskudel Ihastest kesklinna suunas liikudes jäi mul tähelepanuta võimalus õllespordihalli tagant Sõpruse silla alt läbi minna ja ületasime tee ülekäigurajalt. Ma tõesti ei teadnud, et sealt silla alt läbi pääseb (autoga üle silla olen muidugi 10neid kordi sõitnud..). Tagantjärgi rahulikult kaarti uurides muidugi võib oletada et see tumeroheline peenike joon ehk tähendabki rattateed kuid võistlusolukorras ei tulnud see pähegi, eriti kui sellise kaardi lugemiseks tingmärkide legend ju puudus. Lisaks oli rullirajal veel niipalju märkimisväärset, et Jaanika kukkus sest rattad kiilusid teadmata põhjusel kinni, hetk hiljem oli aga kõik jälle korras. Katkised püksid olid ka ainuke (suurem) kadu selle intsidendi tagajärjel. Lisaks kihutasid üle rattatee meie eest läbi 3 ATV-d kadudes inimeste vahelt kõnniteid pidi teadmata suunas. Neid jäi aga meenutama kruusa ja killustikukividega kaetud rattatee kus pidime rullidega laveerima et mitte kukkuda. Rattalõik tagasi vahetusalasse ei vääri märkimist, küll aga seal olev BMX krossirada kus rahulikult oma ringi veeresime sest hoiatati, et palju oli kukkumisi olnud. Supilinnast oli kaardile järgi jäänud valge laik mõne punase kriipsuga, ehk joonorienteerumine. Kuskil sellel sakilisel joonel pidi 3 punkti olema ja iga liige pidi erineva võtma. Erilist eksimisohtu polnud, seega hargnesime, siiski mitte 3-ks. Jaanikal polnud telefoni kaasas, seega läksid nad Theoga koos ja mina üksi. Järgmise punkti eel saime uuesti kokku ja ootaski ees viimane ülesanne Kaarsillal. Mis see võrgul ronimine ära ei ole aga igarahes hinge tõmbas ikka päris kinni kui olin poolel teel tagasi üles. Minut või paar rippusin võrgu küljes ja taastusin. Hiljem sadas vähemalt üks võistleja seal ka vette, seega polnud päästepaat läheduses asjata. Tulemused

23.04 Premium 7 temposõidu karikasarja 1. etapp Kambjas

Kambja- Vana-Kuuste- Kambja (10.5 km) etapi keskmiseks kiiruseks sain 28,8km/h ajaga 21:54.7 mis tähendas kaotust võitjale 6:36.3 (43.2%). Eelmise aasta augustis parema ilmaga kulus mul aega 20:04,4 ja keskmine kiirus oli 31,38. Tegelikult olin MNT rattaga sel kevadel enne ainult 2x sõitnud ja võistlusõhtu ilm oli ikka väga tuuline, allamäge peale starti oli tuul nii vastu, et kogu jõust tuli pressida ja tagasiteel ülesmäge oli lihtsalt võhm otsas. Lõpus lõi pulsi nii kõrgeks, et võtsin auru vähemaks et katel (süda) ka edaspidi vastu peaks. Tulemused Uudis Rattaproffide pildid