28.9.13

15.09 TRM

Õlavalu tõttu oli väga kahtlane kas seekord üldse lõpuni jõuan ning soendussõit enne starti ei lubanud midagi head. Igatahes tahtsin panna kõik välja, et lõpetada ja tulemus ise polnud oluline. Stardist alates säilitasin kindla tempo ja ei läinud kaasa üldise rabelemisega. Pikalt püsinud kuiva ilma tõttu oli rada kuiv ja Ansomäe tõus õnnestus üle aastate rattaseljas võtta. Paremkurv Munamäe alusele teele oli väga kitsas ja kuigi seal olid paremal postid lindiga, et ei lõigataks, oli mitu postivahet linti juba puudu ja aina rohkem rattureid puges lindialt läbi. Viimane suurem laskumine enne Matut tekitas ühe riskantse olukorra - keegi kukkus ees ja siis jooksis keegi ilma rattata mulle paremalt ette, karjusin hääle ära, et ärgu tulgu ette. Samal hetkel lendas keegi aga minust vasakult mööda metsa sisse suure pauguga, õnneks pääsesin ise puhtalt läbi ja sain edasi liikuda, küll vasakul raja kõrval sest polnud võimalik enam vahele trügida massi mis liikus minust kiiremini. Harimäelt esimest korda laskudes oli Toivo oma teeotsas ergutamas ja kilomeeter hiljem märkasin rajaääres Johni ratas seljas kõndimas, kõrval oli keegi ka kukkunud. Liikuvas massis ei saanud kiirust vähendada ja nii jäigi teadmata mis tal juhtus. Harimäelt Restu suunas laskudes olin koos Johaniga kuid jäin maha kuna ei õnnestunud eessõitjast ohutult mööduda ning pidin hoo maha pidurdama. Nimelt oli see kruusatee põua tõttu lahtisi kive ja liiva täis ning sõita sai ainult kahes autojäljes. Varem on sel ikka 60+ kiirusi saanud arendada.. Peale seda nägin esimest korda Erkit, kaamera peas, teda nägin veel korduvalt ja lõpetasime ka lähestikku. Astuvere TP järgne metsaosa kuni Roopjärvest möödumiseni oli ka täiesti kuiv ning tolmas nagu kogu ülejäänud radagi. Midagi sellist polnud ma kunagi näinud kuigi olen selkandis iga aasta korduvalt käinud nii orienteerumas kui ka lihtsalt ujumas. Metsast väljudes peale TM rajalt mahapööret väiksele kruusateele jõudsin järgi Johanile kelle võhm oli selleks korraks otsas. Palu TP-s aga sain aru, et mul on kõht ikka väga tühi ja rosinad on imemaitsvad. Kurk, kukkel ja muidugi puljong ka. Nautisin toitu niikaua, et Johan jõudis selle ajaga samuti sinna. Kohe peale tammi ületamist möödusid esimesed lühikese raja sõitjad ning nende järel sõitis ATV mis pidi mu peaaegu alla ajama. Eelviimasel tõusunukil enne karjääri õnnestus ka külg maja panna kui lahtisel kruusal tagaratas ringi käis ja lahti sain ainult parema jala. Kukkusin loomulikult vasakule, õnneks keegi selga ei tulnud. Kui peale püsti karjääri läbimist sadulasse tahtsin istuda, siis selgus, et sadul on viltu ja istumine on ülimalt ebamugav. Siiski seisma ma ei jäänud ja ülejäänud 5km kannatasin selle ära.
Söögilauas järjest teistega kohtudes sai selgeks, et Johnil läks kumm katki ja ta pidi järmisse TP-sse jalutama ning see kes mulle ilma rattata oli ette jooksnud oli ilmselt Taavi. Ta nimelt oli nii pikali kinud, et ratas oli jäänud teisele poole rada, ning väga raske oli läbi massi uuesti rattajuurde jõuda.
Koju sai tuldud ka rattaga, seega 112km päevaga, tegelikult ca 120 koos hommikuse soendusega.
Tulemus oli 10 min parem kui eelmine (muda)aasta kuid koht oma 600 kohta halvem.
Üks pilt minust on SIIN, rohkem näeb aga Sportfotost otsides.

26.9.13

11.09 Annimatsi päevak

See oli jälle uus koht, mitte et ma poleks Annimatsil käinud, vaid päevakut polnud seal varem olnud. Suur üllatus oli ka seal metsast leitud väike mahajäetud suushüppemägi. 

23.9.13

31.08 Kambja Xdream

See oli Xdream, mitte Bike Xdream nagu võinuks arvata. Algas rattaga, lõppes rattaga ja vahele veidi kanuud. Lisaülesannetest oli seiklusrada, heinapakiga väike ring joosta ja kanuuga tiik ületada ilma mõladeta. Kuna ajaga jäime jänni, siis jätsime mõned punktid vahele, et õigel ajal finishisse jõuda. TEEKOND  minu pilt Sportfotos



20.9.13

28.08 Kambja tempo

Kuna rullimaratoni lõpp oli päris jube, siis selle sõidu sõitsin rahulikult ja ei pingutanud. 10,5 km tulemusega 64. Kabral Iljar Elioni SK 20:04,4
TULEMUSED


13.9.13

25.08 TRUM

Tartu rulluisumaraton oli pikalt oodatud sündmus, olin eelmine aasta saanud päris hea tulemuse ja tahtsin seekord parandada seda. Aga kohe peale starti oli selge, et pole minekut, kogu keha reageeris kangelt ja kiirust üles ei saanud. Maanteel ei suutnud üheski grupis pikelt püsida, ikka pidin maha jääma ja üksi vastutuulega võitlema. Nii tuligi 10min aeglasem aeg kui eelmine aasta ja koht muidugi ka halvem. Peale finishit hakkas veel halb kah ja alles järgmiseks hommikuks toibusin täielikult. Ühesõnaga aiataha läks see sõit :-(
Siin natuke www.myttajad.eu lehelt pärit statistikat:




12.9.13

11.9.13

20.08 matka viimane päev

Lõpupäeva teekond oli lühem ja enamus vaatamisväärsusi jäi Aglona linna kuid enne sai käidud veel Kuradi järve ääres kus oli üliselge vesi aga millegipärast ujuda ei tohtinud. Seal lähedal nägime ka esimest ja viimast korda teehöövlit mis luhvis matka kõige siledamat teed vähem siledaks...
 Kuradijärv

 Piiks ja Aix ;-)
 Saun

6.9.13

19.08 Läti 3. päev

3. päev oli veidi inimlikum, kuigi rajameistrite arusaam teekonnast erines oluliselt kaardile kantud rajast. Alguses aga sai mööda asfalti kimatud Kraslava linna kus jälle giididega ekskursioonid gruppide kaupa. Vaatetorn mis olla Läti kõrguselt teine puidust selline, veel paar vaatekohta, kirik ja loss. Edasi külastasime üht kohalikku venda kes igast ettejuhtuvast asjast heli välja puhub ja muusikat teeb. Osa pille oli tal eri maadest osa aga suvalisest plasttorust ise tehtud. Kui tee sinna oli veidi lühendatud, siis edasi oli rada hoopis sakilisemaks tehtud ja üks tõsisem mägi ka sisse võetud, enamus küll läks kaardi järgi otse ja tulnud ennnast tapma lisandunud kilomeetritega. Ühe keraamiku juurde jõudsime vähemalt meie Raimoga liiga hilja, seega ei näinud enam midagi. Siis veel üks kirik ja sellest olulisem Veikals seal lähedal ning olimegi laagris. Sel õhtul sai ka saunas käidud ja sealt otse järve - mõnus oli.
Vaade Daugavale tornist Kraslavas
 Kodutu kiiss
 Raimo, Raini jne..
 Multiinstrumentalist Aleksandr Maijers demonstreerib järjekordset pilli
 See tuli ka muusikat kuulama

5.9.13

18.08 Läti 2. päev

2. päeva esimene vaatamisväärsus oli Kristuse Kuninga mägi ehk üks tüüp on teinud terve hunniku puuslikke. Järgnes ühe talu suurune vabaõhumuuseum kus olulisim oli ikka söök, kohalik hele leib maitserohelisega võiga oli selle supi kõrval ikka tase. Dagda linnas sai giidiga ringi sõidetud, koobas, linnamägi jne. lõpuks ikka Maximasse. Sealt läksid targemad otse laagri suunas ja segased jätkasid kaardijärgi raja läbimist. Kruusateed ja ka liivateed ei olnud eriti mõnusad rattasõiduks. Ühes kohas oli võimalus koolmekohast läbi vändata või ületada jõgi purde kaudu, mina läksin kuivemat teed pidi. Varsti jõudsime Viesturi miniloomaaeda. Suht väike selline, oleme neil matkadel paremaid näinud. Peamised tegijad olid vabalt ringi jalutav ja kõrvitsat krõhvitsev nuta ning üks "puudel". See 20 km kruusa mis nüüd hakkas oli aga alla igasuguse arvestuse - oma poolteist meetrit tee äärtest oli paks pehme liiv kus ratas vajus kodarateni sisse, tee keskel oli kõvem aga see oli treppis, kusjuures jõnksude sügavus oli oma 20cm või rohkemgi. Midagi sellist polnud ma varem kohanud. Selle päeva kohta olen arvamusel, et mina rajameistrina oleks selle lõigu välja jätnud... eks see jääb korraldajate südamele, osa rattureid oli ikka väga läbi ja nördinud.
Dridzi järve ääres laagris sai telk püsti ja peale sööki kohe parvele mis sõitis veidi kaldast eemale ja seal esines kohalik pere juttude ja rahvalauludega. Järv ise aga olevat Baltikumi sügavaim - üle 60m isegi.
PILDID
"Merevaatega" telkimisplats
 Dagda koopa juures
 Puudel ehk alpaka
 Nutria kõrvitsapeenras
 ratturid teel

4.9.13

17.08 Läti matka 1. päev

Lõunamatkade traditsiooniline Läti matk oli seekord Kagu-Lätis, Valgevene piiri läheduses. Otepäält oli autoga Aglona linna 300km ja kohapeal sai ratastega läbitud üle 230km. Kogunemine oli Aglona basiilika juures, mis on üks suur valge katoliku kirik. Paavstki olla seal käinud kunagi. Esimesel päeval oli seal linnas kohaliku tähtsusega rattapäev ja maraton, ning see maraton oli tõeliselt "kohaliku tähtsusega" - numbridki olid A4 paberil ja rajatähistus seisnes vineerile soditud kilomeetrinumbritest. Ühesõnaga tõeline säästukas, osavõtutasu ka polnud aga kahjuks jõudis info sellest sõidust meieni alles siis kui oli hilja registreeruda, seega jäi proovimata. Pikk rada oli 30km, sinna läks paarkümmend sõitjat ja lühike 10, sellele ehk rohkem ja need olid ikka suvalised linnarattad ja lapsedki, seega polnud mingi tippspordi üritus. Matka 1. peatus oli aga talus kus pakuti ökosuppi (sisaldas suitsuvorsti, makrat ja muud ökokraami :-) Pärast pidi lauluväljakul olema mingi näidend aga selle algust ei jõudnudki ära oodata, enne tuli aeg laager üles otsida ja telgid püstitada.
Teekond Geoapes on SIIN ja pildid on SIIN
Selline oli matka kaart
Ja siin on näha kuipalju tegelik trass kaardil kujutatust erines, eriti 1. ja 3. päeval
Aglona Basiilika
Lätlaste offroad soojak
vitshobu
 

3.9.13

16.08 TRUM ühistreening

Toimus see "Inglimäel" ja vähem kui 2h jooksul sai pea 30km sõidetud. Kogenumate juhendamisel grupisõitu harjutatud jne.

2.9.13

14.08 Tõikamäe päevak

Selles piirkonnas polnud varem päevakut olnud ja ei kujutanud ettegi kui raske maastik seal on, asja tegi hullemaks külm vihm. Peale 2 tundi rassimist hakkas mul halb ja tulin poolepealt ära.