19.06 Soontaga päevak

Huvitav selle juures oli see, et olin seal järve ääres nädala jooksul kolmandat korda ja varem polnud elusees sinna sattunud. Nädalavahetusel enne päevakut oli väike rattamatk mille käigus käisin seal kõigepealt autoga ja pärast ka rattaga. Nüüd sai seal ka ringi joostud.

12.06 Kiigemäe päevak

Xdreamil viga saanud jalg ja halb enesetunne sundisid mu lühemale rajale.

09.06 Iisaku Xdream

Start kiskus väga lendstardi suunas, Taavil rattakott autos, kui tema juba tuli, siis avastasin, et mul pole ei telefoni ega kompassi, enam polnud aega järgi minna. Meil läks kaua selle kirvega, ma sain oma 3x kirve planku kinni aga pakku mitte, lõpuks kohtunik luges ühe paku riivamise sobivaks ja pääsesin. Fotoseiklus probleeme ei valmistanud, lauda leidsime ka. Laudast punkt 9 liikudes otsustasime vasakult läheneda aga ma pöörasin 10kond meetrit liiga vara ehk siis enne peakraavi, varsti oli hein üle lenksu ja selge, et oleme valel pool, sulistasime kraavi nurgast üle, kokku ehk 5min läks selle nahka. Kanuuosa sõitsin rattaga, ülejäänud rattad olid kanuus. Kui sai selgeks, et mõistlik oleks sillale vastu minna ja mõni ratas veel ära tuua, oli juba hilja ning ei riskinud, omavahelist sidet meil polnud, kõik telefonid olid minu käes. 19 punkti järel kaardil olevas ringis võttis Medisoft punkti aga ma tabasin ära, et see pole õige, pääsesime puhtalt. Jooksu vahetusalasse pööramisel libises esiratas alt ja vasak jalg jäi lenksu ja raami vahele – valus. Edasi läks veel valusamaks ja paistes ja tumelilla on praegugi, treppidel annab tunda. Jooksus otsustasime koos läbi käia kõik punktid… Viimasest punktist vahetusalasse minnes vaatasin Taavi ema 76. Aasta idasaksa kompassi ja tundus, et siht läheb otse õiges suunas edelasse, kuigi kaardil seda polnud. GPSilt kontrollides selgus, et kompassi edel on hoopis lääs, läksime välja teepeale sest enam polnud mõtet läbi soo trügida. Kui jalg poleks valus olnud, siis oleks teedel isegi jooksnud aga nüüd sai kõik läbi jalutatud. Taavi saatsin ronimisjärjekorda ja Theoga läksime porilompi püherdama, pärast jõudsime ära ka kuivada enne kui Taavi lõpuks puuni jõudis, kes oleks arvanud, et puud metsas on defitsiit ja nii pikas järjekorras peab seisma  32 punktist tulime sama teed tagasi suurele teele, ei olnud mõtet väikseid radasid väsinult ragistada. Pindalas ei hakanud mõistus kohe tööle ja Johanit ballistilisi arvutusi tegemas näha ei julgustanud ka mitte, siiski tuli meelde, GPSi pindalafunktsioon ja kuna kuskil keeldu polnud, siis lonkisime perimeetri läbi ja saime vastuseks miskit 600 või 6000 aakrit.. õnneks uut tiiru ei pidanud tegema, sai kohe mõõtühikuid vahetada ja 25500m2 oli oluliselt arusaadavam suurus mis küll ühegi vastusevariandiga ei sobinud. Minu loogika oli aga see, et pigem näitab GPS vähem, kui rohkem ja seega pidi Z olema õigem, lisaks oli sinna tihe liiklus, samal ajal meiega võttis ka mitu tiimi seda. Pärast tuli ka rattaga teepealt ilmselt Xist mitu tiimi aga ei hakanud enam sinna minema kuigi vahepeal oli see mõte, et kindluse pärast ka see võtta. 35 punkti asukohaga probleeme polnud kuid sellegipoolest näitas Batman selle meile veel täpselt kätte :-) Rull sai läbitud rahulikult ja oligi 10h sisustatud..

08.06 AO Paras pähkel

Põlvamaa metsades toimus jälle päris põnev sõit kus mitmed punktid täpsustatud orienteerumiskaardi fragmentidel.

TULEMUSED

05.06 Trepimäe päevak

02.06 TRR

Nagu viimasel paaril aastal tavaks oli jälle temposõiduüritus nimega Tartu Rattaralli. Seekord õnnestus see läbida ilma ühegi probleemita, isegi kummid jäid terveks, mis on üsna kõva sõna kui arvestada, et lausa kahel korral on olnud 3 kummipurunemist sõidu kohta. Startisin 1000-1500 grupist ja ootasin, et Riia mäel hakkavad tagantpoolt enesetapjad mööda trügima, kuid kõik kulges väga vaoshoitult ja ühtegi ohtlikku olukorda ei tekkinud, samuti võtsid kõik rahulikult viaduktile järgnevat uut osa. Kuigi olin Pulleritsu juttu lugenud, ehmatas siiski mind see liiv vasakpöördel, kuid suutsin teepeale jääda. Aegajalt tuli tagantpoolt gruppe, siis tõmbasin nii paremale kui sai ja lasin jala sirgeks - mingi oma teed, grupist 10kond meetrit tagapool jätkasin väntamist oma tempos. Põlva teel oli juba teeääres näha paari kukkunut,kuid neil polnud eriti hullu viga. Vanavõru teel sai selgeks, et parmud suudavad vabalt 36kmh sind rünnata, õnneks mitte kaua. Varsti oli aeg taskust banaan ära süüa, kuid jooki jagus kuni Otepääni. Enne Otepääd käis peast läbi väike hirm, et mis saab tõusudel, ega ma läbi küpse, kuid uuesti tuli see teema meelde alles peale Otepääd kui tõusud olid märkamatult möödunud. Aedlinnas oli esimene võimalus end veega jahutada kui keegi oli voolikuga teeäärde tulnud, väga tänuväärne sellises palavuses. Hiljem Tartu all oli veel 2 sarnast dushi. Eelmine aasta oli enne viimast TPd nälg tulnud seega võtsin Pangodis seekord kurki, rosinaid ja jooki. Nüüd oli rada täis lühikese maa lambaid, lammas on kõige viisakam sõna mis selle kontrollimatu karja kohta öelda saab. Kiiruste vahe nendega oli 2x aga suutsid nad ära kasutada terve sõiduraja laiuse ning möödasõit oli raske, vastasuuna kaudu ainult võimalik. Veidi andis juba tunda ka vastutuul, hulluks läks asi alles laskumisel vangla poole kui hädavaevu sai 25kmh sisse. Siis möödus üks väike grupp ja esimest korda tuli mõte tuulde võtta kuid see idee tuli õnneks liiga hilja ja vahe jäi sisse. See oli ka ehk ainuke pingutus terve ralli vältel. Lõpusirgel sai veidi spurditud aga enamus olid kollaste numbritega lühikese maa sõitjad kelle edestamine polnud oluline. Kollaste vahel jäi aga tähelepanuta üks valge number, nimelt olin järgi jõudnud Taavile ja nii olemegi protokollis 2s vahega.. Paar pilti minust on siin

29.05 Kääriku päevak