TM vol2

Kui stardinumber oli 2760, siis Matul oli minu koht 3744. Andes 3422, laudade juurde trügimist vältisin ja piirdusin geeli ning enda joogiga. Mäletan, et kunagi ammu oli juba Andes mind haamer tabanud, see võis olla siis kui trenn 10 kilomeetriga piirdus. Seekord oli aga seljataga üle 350 ja enesetunne ülihea, ma polnud kunagi varem nii julgelt Tartu maratonile läinud, varem ikka on see olnud üks pikk piin. Andest lahkudes olen ka täiesti üksi metsavahele suundunud, nüüd ei tekkinud sellist momenti tervel rajal. Ühesõnaga 2 TP vahet seljataga ja ei väsimuse märkigi. Libisemine oleks ehk parem võinud olla kuid see on ilmselt mitte määrimise vaid suuskade teema. Enne Kuutset oli rajal muudatus võrreldes eelmiste aastatega, väidetavalt metsatööde tõttu, seal oli ka see koht kus mõni aeg varem koera rünnakut pidin tagasi hoidma suusakeppidega vehkides, nüüd oli see koer muide ilusti rihmaotsas ja koos pererahvaga rajaääres ergutamas. Oleks ta lahti lastud, siis oleksin Kuutsele veel kiiremini jõudnud. Kusjuures tol õhtul oli asi naljast kaugel ja mul oli ikka tõeline hirm. Üks tuttav sai samal päeval Otepääl hulkuvalt koeralt pureda.

Kuutses (koht juba 3280) haarasin juba laualt juua geeli peale ja vist paar hapukurki ka. Kuutsemäe taga oli rada nüüd ilus, mõned nädalad varem toimunud metsatöödest polnud suusarajal märkigi. Peebu (koht 3208) tuli kuidagi eriti kähku ja sealt edasi sisuliselt allamäge Palule. Peebu ja Palu vahel nägin paar nädalat varem ka peaministrit oma kaitsjatega suuskamas. Palul (koht 2539 pole tõsiselt võetav, sest aegu vaadates on näha, et seal puudub paljudel tulemus, ilmselt oli süsteemis mingi kala ning ca 500 enne mind läbinut on puudu) oli pidamine juba kulumas ja sain keskenduda paaristõugetele. Kuna nüüd juba lõpp sisuliselt paistis, siis oli tobe oma joogipudelit tassida ja jõin selle tühjaks ning viskasin minema, geeli sai ka sõõm võetud. Nädal varem Alutagusel 40km paaristõugetega läbinuna hakkasin tempot veel tõstma ning Hellenurmes olin juba 3053. Nüüd ootasin juba viimast 3km sirget et seal veel kohti parandada. 5km enne lõppu sellel suurel "Endise kohvipunkti" tõusul tekkis aga tunne, et mingi väsimus tuleb peale, siiski tempot ma alla ei võtnud sest  nii vähe oli ju jäänud. Ja siis tuli see kohvipunkti tõusuke 3 enne lõppu, see oli lõpp - minu jõuvarude lõpp. Äkitselt hakkasid jalad külmetama ja üle keha käisid külmavärinad, pea käis ringi ning silme ees virvendas. Lühidalt HAAMER või peaks ütlema lausa kuvalda koos alasiga rippus kaelas. Jäin parempoolsele rajale ja lükkasin aeglaste paaristõugetega need viimased 3 ülipikka kilomeetrit kus kõik juba minust mööda läksid. Neid kõiki oli 50 ringis kui vaadata Hellenurme kohta ja lõpptulemuse 3110 numbrit. 2 enne lõppu võtsin isegi sõõmu geeli, juua polnud aga midagi.
Finishis oli üks ainus mõte - JUUA. Esimese asjana nägin sooja õllega vastutulijaid aga kohvilett oli lähemal. Haamri saamise hetkel oli mõte kohvist tekitanud okserefleksi aga nüüd vaatasin kohvi kui elupäästjat, 2 suur topsi koos suure hulga suhkru ja piimaga andis jõuvarusid riiete vahetamiseks ja söögialasse loivamiseks.

Isiklik TM rekord aja osas oli tehtud.

17.02 Tartu Maraton

KOHT NIMI       MATU  ANDE KUUTSE PEEBU PALU HELLENURME ELVA
3110 Kabral Iljar 1:00:16 1:49:46 2:31:23 3:05:15  3:36:52 4:06:49   4:51:06 2013
2699 Kabral Iljar 0:57:38 1:49:02 2:31:37 3:08:20  3:43:27 4:17:13   5:05:46 2012
2703 Kabral Iljar 0:57:11 1:48:26 2:31:28 3:11:09  3:49:58 4:28:22   5:15:19 2011
2695 Kabral Iljar 1:01:18 1:32:08 2:49:26 3:32:56  4:13:17 4:53:32   5:46:27 2010
1891 Kabral Iljar 0:55:10 1:46:21 2:29:17 3:06:46  3:40:59 4:14:31   5:04:46 2009

Siin siis viimase 5 aasta tulemused, nagu näha olen veel Andes halvima ajaga. Aga siis algas aeglane tõus mis päädis parima aja ja halvima kohaga :-) Esialgse põrumise põhjustas vale kohavalik stardialas, nimelt olin sisekurvis staadionil ja seal tekkis tropp sest väga raske on suures massis suuskadega 180 kraadi pööre teha. Stardijoonele jõudes olin kõrvuti juba 5500-6000 numbritega kes olid startinud väliskurvist. Lisaks sellele lõikasid sajad nendest tagumistest veel Ansomäe all otse ning langesin veel tahapoole. Selles aeglaselt liikuvas massis oli ikka päris raske edasi rühkida. Matu punkt sai läbitud peatumata, ikka selle nimel, et maksimaalselt paljudest mööda saada ja vabamalt liikuda oma kiirusel. Suusad olid seekord 40€ määritud pea ideaalselt ja pidasid ning libisesid väga hästi.

Jätkub...

09.02 Alutaguse maraton

Esimene kord sellel maratonil oli päris meeldejääv. Sel talvel oli suuskadel läbitud umbes 260km aga ainult 6 sellest klassikas. Siiski olin ma palju paaristõugetega sõitnud mida meeldib mul teha ka uisusuuskadega siledal maal klassikarajal. Ja see maraton oligi paaristõugete maraton. Ilmateade lubas lumesadu ja temperatuuri "0-i piires", seega väga raske oli pidamismäärde osa, õnneks olin minemas koos Erkiga kes lubas ka selles osas aidata. Ise otsustas ilma määrdeta minna ja ainult karestatud põhjaga kuid mina tahtsin rohkem pidamist ja sai miski 0 temperatuuri tahke alla. Kliistri kohta ütlesid kõik, et pakib ja väga vale valik, veel stardikoridoris kraabiti kliistrit maha. Eelmisel õhtul määris Toomas mul libisemise 0 kraadise kõrgfluooriga ja selles osas polnud küll mingit probleemi - libisemise üle kurta oleks juba liigne norimine kuigi oli ka neid kes mööda tuiskasid. Asusin kodust teele 6.45 ja teeolud polnud kiita - tihe lumesadu ja halb nähtavus, enne Pangodit oli ka esimene ohver kraavis, hiljem Jõgeva juures veel üks lumevalli otsas. Tartust korjasin peale Erki ning Jõgeval istusime juba teise autosse, seega sain vähemalt pool maad puhata. Parkimine sujus libedalt ning kui numbrid käes ja riided seljas, siis määriski Erki pidamise minu suuskadele alla, proovida enam ei jõudnud, stardikoridoris radu ka polnud. Kuigi 2009 oli samadel radadel toimunud WinterX, siis erilist mälestust naastikust polnud ja ma ei teadnud mida oodata. Igatahes algus kulges laugelt ja ainult paaristõuked, väiksed künkad said ka samuti ületatud. Kui esimest korda proovisin vahelduvtõuget, oli selge, et pidamine oli NULL, rada läikis. Eks seda Erki ka enne ütles, et kui sajab värske lumi peale, siis ehk peab, kuid läikival rajal mitte. Sadu jäi aga alla osavõtjate arvule. Kilomeetrid kulusid ja ikka liikusin paaristõugetega, mägesid polnud ning väiksed tõusud olid mõne erandiga ka samaviisi ületatavad. Veidi raskem oli laugetel tõusudel aga jõudu jagus ning lükkasin edasi momenti kuna kliister alla panna. Jah ma olin ikka tasku pustnud kunagi Haanja stardis ostetud 0 temperatuuri kliistri ning nüüd ootasin hetke kui enam ei jõua ja tuleb määrdepeatus teha. Esimene TP möödus lennates ja alles teises võtsin suusad alt. Taustal kostusid vene taustaga sõdurite tugeva aktsendiga valjuhäälsed hüüded "Jõujook", "Vesi" ning vahelduseks ka mõni "Jõujook pläät" :-) Ja pidamine tekkiski, milleks oli ka viimane aeg sest sealmaal algas ka mägisem rajaosa, ei midagi Mägieesti laadset kuid sellegipoolest polnud enam otstarbekas kogu jõust pressida paaristõukeid kui rada laugelt tõuseb. Järgmises TP-s panin kliistrit juurde ja nüüd sain ka parallelsete suuskadega mõnest nukist üle joostud. Sellegipoolest jätkusid enamuses ikka paaristõuked. kahjuks oli palju uisutajaid ja neil tõusunukkidel kus teised kangekaelselt klassikat üritaid säilitada saavutasid nemad olulise edumaa. Kui sellised maha oleks võetud, siis tõuseks ma oma poolsada kohta vähemalt. Ühele mehele kes parem suusk rajas vasakuga uisku hoogu libistas tegin ka märkuse ning sain lätikeelse sõimu osaliseks, edasi olin vait. Ootasin ikka momenti kus selg otsad annab sest mitte kunagi elus polnud ma sellist maad paaristõugetega läbinud, kuid ei juhtunud midagi, lõpetasin isegi korraliku spurdiga kuigi kohta see ei parandanud. Uskumatu tööga oli hakkama saanud rajameister - viimase nädalaga sadanud 15cm ja öösel veel lisandunud lumes olid klassikajäljed nagu trammitee. Ei midagi sellist nagu eelmine aasta Haanjas kus rajameister feilis ikka täiega. Üldse oli korraldus väärt hinnet 5. Tulemuseks 751. koht ajaga 03:21:28, üldse lõpetas 40km raja 952 suuskurit. Erki muidugi sõitis oma sõitu ja 44. koht! Huvitava võrdlusena tooks välja, et Erki oli 20min kiirem kui eelmine aasta Engadini 42km uisumaratonil mina aga 20min aeglasem. Mainimata jäi veel see, et tegelikult polnud mul tervisega kõik korras, juba eelmine õhtu hakkas kõhus keerama ja lõpuks läks lahti ka, hommikul sai 45min jooksul mis kulus ärkamisest ärasõiduni pea 10x peldikuvahet joostud ja ka enne starti tuli seda korduvalt teha. Pool hommikupudrust jäi söömata ja juuagi ei julgenud ma eriti. Tiiu soovitusel sai kugistatud mõned tabletid kuid see pole eriline spordisöök. Aga stardiga kadus see pasanteeria sama äkki kui oli alanud ning TP-des söödud banaanid, hapukurgid, rosinad ja joogid püsisid sees kuni järgmise peldikukülastuseni kodus kell 19 õhtul. Seega parim kõhuravim on maraton :-) Tagantjärgi tarkusena oleksin paar asja teisiti teinud: uisusuusad, natuke kliistrit alla ja lühemad kepid.

Panin maratoniraja ka 2009 aasta Winter Xdreami kaardile.

Rada Geoapes Sportfoto pildid minust