06.03 Linnulinna AO

Peale maratoni ootas kuum saun Võrus ja siis valmistumine järgmiseks katsumuseks. Kuna Kalle ei saanud perekonna tervislikel põhjustel seekord tulla olin sunnitud uue kaaslase leidma. Siim oli kohe nõus tulema kuid kahtles oma autos - A6 Quatro on jube madal ja võib ehk viga saada. Lahendus oli minna minu autoga ja seega pidi tema kaarti lugema. Reaalselt sai seda ikka koos vaadatud, sest autoorienteerumisest teadis Siim ainult niipalju, kui oli näinud koos minu võistluse rada tehes ja kord Raua võistluse punkte maha võttes.
Tehnikast sai seekord ette valmistatud Dakota 20 kus Eomap ja lehmanahk korraga ekraanil ning läpakas GPS TrackMaker lehmanahaga. Läpakaga oli ühendatud Streetpilot i3 kus Regio kaart aga reaalselt seda me ei vaadanud, oli ainult GPSiks läpaka jaoks. Koostöö hakkas toimima nii, et vaatasin 2-3 järgmist punkti valmis ja siis Siim juhendas mind nende suunas, täpse lähenemise vaatasin juba Dakotast. Kõik punktid jooksin ise ja enne jooksma minekut sai korra kaardile pilk heidetud, et täpsustada punkti asukohta. Sellest tulenes ka paar probleemset kohta, nimelt polnud kõik punktid täpselt kujundi keskel ja otsisin veidi valest kohast, näiteks 51 mis oleks pidanud asuma teisel pool jõge ja silda :-)
12 oli ka muidugi tase, kahjuks tulin reedel töölt veidi liiga vara ja ületasin silla hetkel kui Raid tähist autost välja võttis ning ei näinud, kuhu ta selle paneb :-( Aega leidmiseks kulus päris palju, korra jooksin ka märgist seda nägemata mööda..
59 tõotas jälle karjääris ronimist aga lähenesin õigest kohast ja hoopis puuotsas olnud tähis alistus kiiresti.
Märkimist väärib ka 32 mis oli väga hästi paigutatud, hoolimata 2. raskusastmest sai selle võtta täiskiiruselt isegi ilma pidurdamata :-)
Meie vastupäeva ring oli kulgenud veatult ja aeg oli ideaalselt kasutatud kui jõudis kätte eelviimane kohustuslik ja sellele järgnev peaaegu saatuslikuks saanud viga. Peale 21 ja 10 võtmist oli vaja veel kohustuslik 37 võtta ja siin jooksis juhe kokku, oleksin pidanud Kaara talu juurest keerama Rampe ojaga paralleelsele teele ja siis läbi 2 minema 37 järgi aga kiiruga kaarti vaadates pettis oja mind ära ja 2 jäi üldse tähelepanuta ning keerasime teele mis tuleb 10 ja Kaara talu vahelt otse maanteele. Ühtegi jälge polnud peale viimast lumesadu sinna sõidetud aga see polnud algul mingi probleem, alles vasakul oleva metsa lõpus kui kahele poole jäid põllud tekkisid tuisuvaalud ja edasi liikumine hakkas kahtlaseks muutuma kuni kinni olimegi. Ei edasi ega tagasi, siiski Siimu lükkamise peale sain veid tagasi ja siis proovisin uuesti edasi kuigi see oli täiesti kamikazelik tegu kuna tuisuvaalud läksid aina kõrgemaks. Aeglusti olin ka sisse lülitanud ja lumi tuiskas üle kapoti juba kui pidin käiku vahetama, sest pöörded lähenesid 7000le. Kiirust alla lasta ei saanud, muidu oleksime sinna ehk jäänudki, õnneks tuli päästev taluteede ristmik mis oli juba lahti lükatud umbes 300m pärast ja niipalju pidi Siim autol järgi jooksma :-)
Selle vea teeb eriti absurdseks asjaolu, et need teed olid mulle tuttavad ja alles suvel olin seal talus käinud...
Veast hoolimata läks meil päris hästi ja tulemus polnud üldse halb - 12. koht 22 ekipaazi hulgas. Rauale kiitus laheda talvise võistluse eest, kahju, et neid viimasel ajal nii vähe on, tahaks kohe uuesti rajale...
Meie rajalogi on näha siin , 96 kilomeetriga läbisime 42 punkti, mis muide on täpselt sama arv kui eelmine aasta 2. koha taganud tulemus.

06.03 Haanja maraton

Peaaegu oleksin starti hiljaks jäänud, väravast välja tagurdades sattusid vasakpoolsed rattad paksemasse lumme ja kiskusid auto lõpuks terve vasaku küljega lumevalli otsa naabri maja kõrval. Eelmine kinnijäämine oli selle kõrval juba lapsemäng. Jõnksutades liikusin küll mäest alla tee suunas, kuid lõpuks oli auto ikka kõhupeal. Stardini oli jäänud umbes tund kui hakkasin kaevama ja HiLiftiga külgsuunas vintsima. Kokku lohistasin oma 1,5m enne kui uuesti liikuma pääsesin.
Stardini oli siis tund ja Haanjasse umbes 60km, 5min enne stardipauku olin rivis. Seekord olin suusad ise määrinud ja polnud aimugi kuidas pidamisega lood on, proovimiseks aega ju polnud. Esimestel kilomeetritel sai selgeks, et libisemine võiks parem olla, pidas hästi. Rada oli seekord parim mis üldse olla saab, ainult järsemad kurvid laskumistel olid jäised, kuid suutsin ka seal püsti jääda, erinevalt paljudest. Mida rohkem päike keevitas, seda paremaks läks libisemine ja vahepeal kuluma hakanud pidamine paranes ka veidi, siiki jäi seda väheks, et rekordit teha, aeg tuli nõrgem kui eelmine aasta. Sellest hoolimata oli sõit täielik nauding, nii head rada ja ilusat ilma tihti ei kohta. Kusjuures "Mõrvar" ei muutnud seekord isegu mu hingamisrütmi, kui mõned pidid hingetõmbepausi tegema selle tipus.
Tegelikult ei pannud ma endast kõike välja meelega, üks võistlus ootas sel päeval veel ees...
Maratoni rajalogi näeb siit. Tulemus 765. koht ajaga 3:21:16,6. Tulemused siin.