09.08 TRUM

See suvi sai uisutatud rohkem kui varem ja seetõttu olid ootused suured. Tulemuseks aga ainult 6 min rekordiparandust :-( Järgmine suvi tuleb veel rohkem sõita.. Aga maraton ise oli väga mõnus - ilm ja enesetunne head ning sõita oli väga mõnus. Taavi sai seegi kord napilt eest minema ja on siin päris lõbusalt pildile jäänud :-)
http://www.sportfoto.ee/index.php?lang=est&main_id=29&pid=123563
http://www.sportfoto.ee/index.php?lang=est&main_id=29&pid=123564
ja mina kah:
http://www.sportfoto.ee/index.php?lang=est&main_id=29&pid=123566

01.08 Otepää rattamaraton

Mõned päevad enne olin suht haige ja seepärast ei registreerinudki end sinna aga reedel oli juba enesetunne hea ning jätsin lõpliku otsustamise hommiku peale. Päike paistis ja ilm oli ilus, enesetunne kah, seega Jakobson tasku ja starti. Algus oli paljutõotav, väsimust polnud ja minek hea. Kui rada aga jõudis Kekkose maadele, siis sai selgeks, et midagi kerget pole tulemas - metsik muda võttis seal rattureid vastu. Ning nagu mudast vähe oleks olnud, siis tuli saapa küljest lahti pedaali kinnitus ja jäi pedaali külge, kõik katsed seda lahti saada luhtusid. Lahtise parema jalaga sõitmine oli aga paras piin, pidevalt libises jalg pedaalilt ja nii oli päris raske tõuse võtta. Ega laskumisedki kerged polnud, esirattal olev keskelt siledam kumm oli totaalselt vale valik selleks mudaralliks. Lisaks hakkasid ka krambid tulema kui jalgsi libedas mudas tõuse võtsin. Ei jäänudki muud üle kui 2. TPs rajalt maha astuda, sest ees ei oodanud midagi kergemat :-(
www.proshop.ee galeriist pärit pildil olen enne starti numbriga 1133.

22-25.07 Suveseiklus

Raske on pikka juttu tagantjärele kirjutada, kuid tegu oli vähemalt Metskasside jaoks ühe toredaima suveseiklusega üldse - polnud probleemseid kaaslasi, kes kellaaja peale koju kotipeale tahavad ega käinud ka üle katuse :-) , lisaks saime osa kõigist päevadest. Piirkond oli siis seekord Peipsi ääres ja kui suur maantee välja jätta, siis mulle täiesti võõras ning avastamisrõõmu jagus täiega. Kõige vingemad elamused kohtade osas olid ehk Kassinurme linnamägi kuhu jõudsime kesköösel ja SM Kirovi aare. See viimane oli muidugi täiega sürr koht. Loomulikult ka lennukimuuseum, sealgi polnud ma varem läinud.
Väga kahju oli, et aega jäi pidevalt väheks ja palju huvitavaid kohti jäi käimata. Ega kõigi küsimuste asukohti me ei teadnudki, kuid päeva jooksul tuli suur osa lausa juhuslikult kätte ning mõne vihje sai ka kaubelda kaasseiklejatelt. Üks halenaljakamaid juhuseid oli ehk see Marsi ja Snickersi seiklus (ei tea siiani mida see tähendab..) Nimelt arvasime Ilmatsalus olevat hoopis teise asja - 8212. Kui siis metsikus paduvihmas sinna torni juurde jõudsin, siis oli ikka päris jama kui sõnum vastu tuli, et vastus vale. Lugesin astmed uuesti, ikka vale.. Tagasi autosse ja kuivad riided selga, siis saabus TNS ja teatas, et hoopis teise numbri järel nemad. Õige küsimuse vastuseks sobis astmete arv ilusti aga SMS käskis tornist edasi minna järgmist vastust otsima, see oli ikka nöök küll. Sai veidi oodatud vihma nõrgenemist ja siis uuesti rünnatud. Tulemuseks olin totaalselt väsinud, porine ja 2 komplekti riideid läbi leotatud.
Nujah kirjutades meenub veel teinegi väsitav koht - häbelik kuusk suvaliselt keset metsa. Õhtu oli käes kui sealkandis juhtusime olema ja arvasin, et läheks võtaks selle siis ka ikka ära, teed ju ilusad sirged, kuuse asukoht ka ilusti ringiga kaardil tähistatud mul. Seal hämaras ma ei tulnud selle pealegi, et loeks muud juttu, et läheneda teiseltpoolt :-) Kui ma siis lõpuks lugesin legendi, siis polnud enam kuskil ringi pöörata. Tegelikult oli see tee kuuseni aga üks keskmine AO rajake ja SX4 läbis selle ilma igasuguste probleemideta. Isegi kui äkki pimedas kõige kitsama kohapeal 2hesuunaline liiklus oli, nimelt Ermi oli valinud just selle tee kuuse juurest lahkumiseks. Tegelt kuuse enda leidmine kottpimedas (kuuse)metsas oli omaette ooper, kui poleks olnud mitmeid seiklusloomaradasid, siis ka võimatu ettevõtmine. Metsas muidugi levi puudus ja sõnum sai saadetud hiljem, jälle vale vastus. Alles tükk aega hiljem tuli silme ette sildil olnud tammeleht ja siis ka tekkis kahtlus, et ehk olid selle all ka LK tähed nagu sarnasel märgil minu kuuriuksel. Kuuse all ei teinud ma neid tähti nägemagi.
Veel meenus üks koht. Nõiakivi ja pärn selle "lähedal" (paluks läheduse definitsiooni) Jälle pimedus kui sinna saabusime koos Mullivaniga, kivi otsimine tulemuseta, erinevatel kaartidel erinevas kohas. Sai siis teeääres tallu mindud küsima - jah kivi seal olemas ning minge sinna ja sinna. Kas oli see juhataja pahatahtlik või lihtsalt idioot, kuid oma kodust 100m kaugusel asuvat kivi saatis ta meid otsima teises suunas palju kaugemalt... Siiski lõpuks kivi leitud asusime Kaidoga pärnajahile. Mõned sajad meetrid metsaäärt, pimedus, vihm, mitu kõnet rajameistrile, segased juhendid, mitu tundi. Lõpuks Kaido loobus. Kuna oli saabunud veel üks seltskond, siis nendega koos otsustasime forsseerida seda puud hoopis teisest suunast ja sõitsime autodega teid pidi metsa taha. Seal avastasime laia loomaraja, mis otse üle viljapõllu läks. Ei saa just viisakaks lugeda sellist punktile lähenemist aga sel hetkel oli pahandus juba tehtud ning meiegi läksime sissetallatud radapidi lõpuks pärnani.
Pilte näeb siin.

11.07 Haanja 2009

Jätkame siis pooleli jäänud jutustust. Vahepeal oli puhkus ja siis ei tahtnud arvutit nähagi, blogimisest rääkimata :-(
Igatahes lõpuks said kaardid tehtud ja õhtul enne võistlust jõudis kohale ka Kalle, et aidata mul rada panna. Eriline kasu oli temast auto mõttes - minu Vitarasse lihtsalt on väga raske kõiki KP tähiseid ära mahutada ja logistiliselt oleks jama tähiseid mitu korda "tankimas" käia. Tegelikult olid tähised mul juba varem võistluspiirkonda toimetatud ja ootasid ühes saunas. Kalle saabumine venis tegelt vedi ja tegelikult jäigi meil täpselt tund valget aega puudu :-( Pimedas tekkis jama õigete kohtade üles leidmisel, olin need küll looduses lindikesega tähistanud ja ka GPSiga oli punkt pandud aga seda autost. Nimelt pimedas olin ma raudkindel, et olen õigel kohal ja naviseadmel oleva punkti täpsus ei andnud ka alust asjas kahelda, seega saigi üks punkt pandud valesti.. Tegelikult ka teine aga see oli juba näpukas kaardi tegemisel, lihtsalt ringike sai 5mm nihkesse paralleelse raja peale.. Selge on, et eTrex'i täpsusest ei piisa vigade vältimiseks ja tuleb uuem seade hankida.
Niipalju siis ettevalmistusest. Võistlus ise oli veidi pikema kontrollajaga kui tavaliselt - 3+0,5+0,5+0,5 tundi, varem oli tavaks 2,5+ tundi. Raud oli vist esimene kes rahvale rohkem aega andis ja kaardimaterjali vaadates tegin seekord kah sellise riskantse otsuse, riskantse sellepärast, et minu varasematel võistlustel on esimesed ikka kippunud kõik punktid ära korjama ja aja pikendamine suurendas seda ohtu. Aga seekord ma kaarti vaadates ei eksinud - ala oli küll kompaktne kuid teid palju ja kõiki punkte ei saanud kätte keegi. Lisaks oli seekord uuenduseks GPS loggerid edetabelis eespool olijate autodes, nende asukohta sain siis reaalajas jälgida, samuti salvestus nende kiirus ja nii sai vältida kihutamist.

Võistlusega seotud pilte näeb siin.