Xdream vol.4

Järgmisse punkti jõudmiseks oli sisse tallatud lai loomarada üle heinamaa ja ületada tuli ka okastraataed.


Hobustemäele lähenesime Marjamäe suunast ja tõusime üles mööda "autoteed". Üleval ootas kohtunik, kelle teatel tuleb järgmine punkt vahele jätta ja otse ülejärgmisse suunduda. Järgmises punktis oli olnud mingi intsident sõgeda maaomanikuga kes oli mööda avalikult kasutatvat teed kulgenud võistlejaid "tervitanud" raudkangi, jahipüssi ja maasturiga, sõimust rääkimata. Seega tuli järgnevalt minna seinamäele. Olin mõned aastad varem seal käinud mootorrataste mäkketõusu vaatamas ja lootsin et me ei peaks mäe otsa ronima.. lootuseks see jäigi. Kõigepealt oligi vaja üles ronida ja siis alla tagasi, kaasas küsimusteleht:

Kes võitis 1972 olümpial meeste kürgushüppe?

Meil polnud mitte õrna aimugi.. õige vastus oli Jüri Tarmak, kes väidetavalt oli selle saavutanud karjapoisi tehnikas.



Kes on Viiralti Põrgu autor?

Ilmselt Viiralt :-)



Kolmnurga küljed 3m ja 4m, hüpotenuus?

Johan teadis, et 5m, ilmselt kodanik Pütagoorase abiga..



Mitu number 9t on vaja 100 korteriga maja korterite nummerdamiseks?

11 arvas Johan esimese hooga, või hoopis 19? 20? ikka 20 jäi lõplikuks vastuseks



Mitu korda esineb arv 9 ühest sajani?

1 oli loogiline vastus



Mida tähendab lühend ACG?

No pole aimugi, olime kuulnud seda seoses Nike-ga kuid meie pakutud variant All Climate Gear polnud õige. All Conditions Gear oli õige vastus.. Seega saime Tarmaku ja ACG vale vastuse eest 2 tiiru mäetippu juurde - see oli tappev.

Järgmine punkt Juusa mäe jalamil tundud lihtne kuigi ma polnud sellel konkreetsel rajal käinud aga tegelikult jäi see meie ainukeseks punktiks, mida ei leidnudki, vähemalt võistlusel mitte. Punkt pidi olema raja ja oja ristis lagendikul ja selline koht ka oli olemas, kuid kahjuks ca 50m eemal tegelikust kohast kuhu minev rada oli kinni kasvanud. Oli näha, et otsitud oli mehiselt ja ka meie otsisime. Õige lagendiku leidsin siiski alles paar päeva peale võistlust kui spetsiaalselt seda otsimas käisin ja juba teadsin, kust otsida.

Tore oli järmist punkti otsida Lutsu talu maadelt kus just viimane kolmapäevak oli toimunud ja ka selle punkti asukohast olin läbi jooksnud. Täiendatud sai ka joogitagavara, sest näiteks minu 2 0,7 L pudelit olid peaaegu tühjad aga pool rattarajast oli veel ees ja ilm väga palav. Tänud Vollile ja Eikele ka võileibade eest, söögiga oli meil kah kitsas käes, st. otsas oli. Loodan, et me tagantjärgi disklaffi ei saa kõrvalise (toidu)abi kasutamise eest ;-) Ega igakord võistlus tuttavate hoovist (selle sõna kõige otsesemas mõttes) läbi vii, seega järgmine kord oleme targemad ja võtame rohkem sööki kaasa. Geelid olid selleks ajaks samuti ära tarbitud. Nüüd läks kergemaks, 2 lihtsat punkti metsateedel ja siis üks Otepää rattasõitudest tuttaval rajal. See rajalõik muide on üks raskemaid: järsk laskumine diagonaalis mööda nõlva, siis pööre 180 kraadi ja vrsti peale oja ületust piiikkk tõus. Seekord ronisin sadulast maha, Johan kah aga Taavi pressis üles välja. Jälle üks punkt käes ja Munamäele, ratastega. Ei hakanud tiirutama ja läksime rattad käekõrval üles mööda tõstuki rada. See oli umbes sama raske kui ilma rattata Seinamäele ronimine või siiski 3x raskem... Alla tulime sadulas mööda treppidepoolset külge.

Staadionile jõudes selgus, et meid lisaülesandele kus mälujärgi tuli leida mõned punktid üles, ei lastagi, aeg otsas. Niipalju siiski oli veel järgi, et teise lisaülesande - trossil sõidu saime ära teha.

Kõigepealt laskumine Linnamäe jalamile
Siis treppe pidi Linnamäe tippu ja trossiga tagasi Neljakasemäele, 350m. Väga lahe tuhiseda läbi õhu paarikümne meetri kõrgusel.

Ja oligi läbi meie Xdream, 63. koht 74 lõpetaja hulgas. Väga lahe võistlus oli, emotsioonid on siiani laes. Väga head olid ka saiakesed Tehvandi kohvikus :-) Saunast rääkimata. http://www.xdream.ee/tulemused/07_otepaa/tulemused.htm

Xdream vol.3

Kanuusse aga ei saanudki nii lihtsalt - kõigepealt tuli Sõsarsaartele ujuda. Hea vähemalt, et varustuse võis maha jätta, sellegipoolest ujusime pikkade dressidega ja ka joogipudelid võtsime kaasa. Vesi oli väga soe ja ka hiljem läbimärjalt kanuus istudes külm ei hakanud. Punktid olid paigutatud nii, et tuli risti-rästi üle järve sõita. Erinevalt paljudest kes vähemalt tagantjärgi lugedes olid kanuuga lõiganud ja punkte võtma saatnud kellegi joostes, võtsime meie kõik punktid ilusti kanuuga ära. Muidugi kaldale me kanuud ei tirinud. Kätes jagus jõudu rohkem kui jalgades ja seega kasutasime kanuus oleku aega jalgade puhkamiseks.

Järgnes jalgsietapp tagasi Tehvandile. Vahepeal oli 2 punkti, mille leidmisega probleeme polnud aga kõige otsemat teed me ei kasutanud, kuna päris mutta ei hakanud ronima. Järgnevad pildid on staadionilt enne rattaetappi:

Kuna rattaetapile saime ühe kaardi, siis seekord jäi see minu kätte kuna tegu oli minu koduümbrusega. Siiski vaatas ka Johan aegajalt üle, kus oleme, kuhu läheme.
Taavil tuleb poseerimine hästi välja, isegi siis kui ta ise seda ei tea :-)
Minaise
Esime rattapunkt asus lasketiiru taga ja liigne enesekindlus maksis kohe mulle kätte, vaatasin kaarti liiga pealiskaudselt ja panimegi punktist ca 200m mööda. Edasi olin hoolikam. Otsustasime kasutada maksimaalselt suuri teid, lootes kiiremini ja väiksema energiakuluga edasi saada, see osutus õigeks.

Xdream vol.2

Lühike jooksuetapp lõppes Pühajärve restorani ees, kust algas rulluisutamine. Üsna varsti sai selgeks, et minu laenatud noname uisud ei suuda kiiruselt konkureerida tiimikaaslaste omadega ja seetõttu pidin suusakeppidega topelt tööd tegema.Käärikule võis uisud maha jätta ja siis anti jooksukaart. Algus oli ilus nagu orienteerumiskaart ikka, rääkimata mulle kodusest ümbrusest aga kui pimedaks läks ja jõudsime kaardi alumise poole peale kus peale kõrgusjoonte palju muud polnudki, siis läks jamaks. Tagantjärele SI aegu vaadates on meil kõige pikemad seiklemised olnud 39. punkt 39min ja 43. 52min. Metsas oli olukord ikka lausa hull, pidevalt sattusime tiirutades samma kohta kus juba olnud olime ja lisaks polnud meil aimugi kus see koht üldse kaardil on, kus me oleme :-( Sellel kõrgusjoontega kaardil puudusid ju enamus teedest ja radadest ning igasugune muu info puudus täielikult. Minul oli pealambiks 7 dioodiga lamp, mis hakkas oma ereda valgusega silmadele, valgus peegeldus ju puulehtedelt ja kaaslaste riietelt tagasi. Silmad hakkasid valutama ja pea hakkas ka ringi käima, enesetunne oli suht sant. Suurem orienteerumistöö jäi nüüd Johani õlgadele aga temal hakkas omakorda valu tegema jalg mis sai ilmselt liigset pinget nädal varem 36h võitlusel. Tagasi normaalse kaardi peale jõudsime juba valges ja siis hakkas ka taastuma motivatsioon ja parem enesetunne. Me polnud nii lootusetut stsenaariumi ette näinud ja seega oli metsa kaasa võetud joogikogus minimaalne, toidust rääkimata. Vahetusalas saime siis teada, et ainult 1 A raja võistkond veel "kadunud".

Rulluiskudega tuli nüüd tagasi sõita Pühajärvele ja siis joosta (meiepuhul kõndida Johani jala tõttu) Kolgale kanuuetpi algusse.
Jätkub..

10.06 Xdream Otepääl

Öine ja topeltpikkusega etapp, lohutuseks aga see, et toimus lausa minu koduhoovis :-)

Peale mõningaid sekeldusi 3. liikme leidmisega meie tiimi, olime rivis esialgu ülesantud kujul: Johan + Iljar + Taavi = JIT-Team Viimaste võistlustega ongi nagu välja kujunenud, et JIT-Team koosneb 5-st liikmest kellest saab vajadusel kokku panna 3-e liikmelise võistkonna. Ka team Black Pole lõi oma telgi minu aeda üles, et saaks peale võistlust välja puhata ja ei peaks unisena Tallinna sõitma.

Start oli 22.00 laupäeva õhtul ja kohe tuli jooksuetapile kaasa võtta ka rulluisud. Kui palju uiskudega jooksma peab, sellest polnud aimugi. Eelmine õhtu peale uiskude laenamist tegin proovisõidu suusakeppidega ja nii läksime ka starti.

Rattad tuli jätta Tehvandi staadionile vahetusalasse
40 sekundit enne pauku olid A raja võistkonnad stardivalmis
1. punkt oli Kährimäel ja sinna kõik mööda vana rollekat suundusidki
Jatkuu...

30.05 Lutsu kolmapäevak

Lähtuvalt oma tagasihoidlikust orienteerumisoskusest olin sel aastal võtnud omale eesmärgiks mitte riskida metsas ragistades punktini lõigata, vaid maksimaalselt kasutada teid ja radu. Aga vot sellel kaardil olid 2 pea kilomeetrist punktivahet sellised, et seal polnud ainsatki teed ega rada. Päris masendus tuli peale, sest mets oli raskesti läbitav ja jalgades oli veel rattaralli väsimus. Leidmata siiski ükski punkt ei jäänud ja pärast olin rahul ka enda saavutusega :-)

27.05 TRR

Rattaralli. Nagu Maijookski, uuel rajal seekord, põhjuseks teetööd. Algus ja lõpp olid ikka Tartus aga ülejäänud oli kui mite uus, siis vähemalt erinev eelnevatest aastatest. Võru maanteelt pööre Põlva peale ja edasi oli minu jaoks uus osa. Siledat maad nagu polnudki, ainult tõusud ja laskumised ning see vähemalt tundus väsitavat. Tundus - sest tegelikult oli minu aeg väga hea lõppkokkuvõttes. Edasi vana Võru teedpidi jätkusid mäed aga Kanepist Otepääni oli rada mulle väga tuttav. Otepäält Tartusse oli nüüd vastupidisuund senisela ja Pangodi ning Tatra tõusud kohutasid, kuid tegelikkuses ma ei pannud neid tähelegi. Kodijärvel nägin uuesti Johanit, kes oli stardis mul eest kadunud, nüüd aga paistis rattaga midagi lahti olevat. Oligi, üle pea oli käinud ja teised talle selga kah, ühel rattamutril vindid maha kah. Aga lõpuni ta siiski jõudis.
Järgneval kahel pildil olen mina sinises:

19.05 Maijooks 20

Maijooks juba 20. korda. Uskumatu, juba 16. kord olin jälle rajal lindirullid käes. Muidugi rada oli seekord teistsugune kui muidu ja põhjuseks rikaste inimeste totaalne ülbus ja hoolimatus. Aga võibolla oli ka see millegiks hea, sest uus rada tuli huvitavam ja kui järgmine aasta teetööd enam ei sega ja rada õige pikkuse saavutab, siis on tulemus ehk paremgi kui enne.
Autojuhi roll oli seekord Kallel..
Kilomeetritähised oli seekord uued ja kartus, et need jalutama lähevad osutus siiski liialdatuks, alles olid peale jooksu kõik.
Siin on Kalle hädas ühe blondiiniga. Uskumatu kui lihtsalt juhilubasid jagatakse, sellised inimesed peaks autoroolist kaugele hoidma ja ka jalgsi ei tohiks neid iialgi ilma saatjata lubada. Masendav..
Kiri seljal ütleb kõik, möödas on need ajad kui rada maha võttes purjus põdrad põõsaall magasid ja finishisse polnud jõudnud.

16.05 kolmapäevak

Pistaks selle postituse vahele veel. Mägestiku kaardil toimunud etapi ajal oli fantastiline ilm ja nautisin metsas olemist. Aeg aga töötas minu vastu ja segas looduse kaifimist, poleks nagu üldse tahtnud nii kiiresti metsast välja tulla.